Hiinas on väga palju erinevaid tehnoloogia ja/või telefonitootjaid. Mõne tooted on edukalt ka Eestis ja lähiriikides müügile toodud, aga teised firmad (nagu Elephone, Ulephone, Xiaomi jpt) aga ei ole siia kanti tooteid müügile toonud. Nende tellimiseks on peaaegu alati võimalik neid kaugetest riikidest tellida, mis ei ole alati parim valik, kuna nendel juhtudel on garantiiremont mõnikord puudu, peab veel maksma telefoni tagasisaatmise eest ja nii edasi. Mõnel juhul on hoopis teatatud, et Hiina tehnoloogiaettevõtted on saatnud lihtsalt tühja karbi, kus seadet sees polegi. Mis sellises olukorras teha? Parimal juhul saab tootjale tõestatud, et tegu oli puuduliku seadmega ning saadetakse loodetavasti uus, või halvimal juhul võib makstud rahale “head aega” öelda. Seetõttu on rohkem kindlapeale minek, kui soetada nutitelefon siitkandist. Mis aga teha, kui siinkandis ei saa näiteks 200 euro eest nii head telefoni, kui sooviks? Siinkohal tuleb appi Hiina tehnoloogiaettevõte Coolpad, kes on viimased mõned aastad juba edukalt Baltikumis enda telefone müünud. Coolpadi üks uusimaid mudeleid – Torino – on üks ütlemata huvitav telefon – nii heas kui ka halvas mõttes.
Negatiivne eelaimus kadus ruttu, aga ainult alguses
Ausalt öeldes ma ei oodanud Eesti mõistes küllaltki tundamtult tootja nagu Coolpadi mudelist ette kuigi palju. Kui hea saab teoreetiliselt üks alla 200 euro maksev odavtelefon olla? Midagi head ilmselt mitte – tõenäoliselt on see hanguv halva koostekvaliteediga plastmassikäkk. Negatiivne esmamulje kadus juba pakendit avades. Lisaks laadimisjuhtmele ja vastava EU-otsikuga vooluadapterile on pakendis lisaks pabereid ning kaks lisa – läbipaistev plastikümbris ja kõrvaklapid – pole midagi enneolematut ega hirmkallist – aga väga tore lisa, arvestades, et paljude tunnustatumate tootjate mudelitega neid kaasa ei tule. Näiteks 300 eurot maksev Sony XA – komplektis on USB kaabel, kasutusjuhend, vooluadapter.
Tuleb tuttav ette
Coolpad Torinoga lähemalt tutvudes selgub, et päris originaalne kõik siiski ei tundu. Juhuslikult seisab lauanurgas üsna vana Samsung Galaxy Note II nutitelefon, mida kasutan aeg-ajalt joonistamiseks. Väikseid disainimuudatusi on, kuid Note II ja Torino on käes hoides vägagi sarnased. Täiesti identsed need siiski pole, selgub spetsifikatsioone võrreldes. Siiski on need mõõtmetelt ja kaalult päris sarnased. Samuti on ekraan mõlemal sama suur ja sama resolutsiooniga – 5,5 tolli ja HD resolutsioon. Teiseks meenutab Coolpad Torino päris palju Huawei Nexus 6P telefoni – mõlemad on metallist raamiga, suured ning tagumine külg on kaetud valge plastikuga. Kolmandaks: telefoni tarkvaras pole peaaegu üthki asja, mis oleks Coolpadi poolt valmistatud. Nimelt meenub seda kasutades Huawei kasutajaliides Androidi opsüsteemi peal, mis on täiesti identne. Huawei on enda kasutajaliidesega kopeerinud omakorda Apple’it, kelle iOSi operatsioonisüsteemis pole eraldi rakendusteloendit, vaid kõik äpid on avaekraanil eraldi lehtedel – nii nagu Huawei ja ka Coolpadi telefonides.
Odavtelefoni kohta hea kvaliteediga
Kuigi Torino on taskukohase hinnaga telefon ning see on teiste sama suuruste ekraanidega mudelitest märgatavalt laiem, seetõttu võttis harjumine nädal aega, aga käes hoides on see korralik, mis väljendub peamiselt telefoni raamis – see on metallist. Kuigi kogu tagumine külg ja esiküljel olevad ääred on plastikust, muudab metallist raam selle käs väga soliidseks, kuna just metallist raamiga puutuvad sõrmed kõige rohkem kokku.
Kellad ja viled
Coolpad Torinol on hinda arvestades lausa mitu asja, mida teistel sarnases, või isegi paarsada eurot kallimas hinnaklassis, pole. Esimeseks neist on sõrmejäljelugeja – see töötab, kuid mitte alati ja mitte hästi. Kuigi sõrm on täpselt samamoodi skanneeritud, kui teistelgi telefonidel, peab tavaliselt mitu korda sõrme asendit vahetama, et telefoni avataks. Teine üks lisa, mida paljudel telefonidel ei näe (välja arvatud Huawei, muidugi), on uut-tüüpi SIM-kaardi kandik – võib ka teistmoodi kutsuda. Kui see vastava nõelataolise vidinaga telefonist kätte saada, siis saab sinna asetada Nano-SIM-suuruses kaardi, et mobiilset andmesidet kasutada, sõnumeid saata ning helistada. Tol alusel on ka teine koht, mis on kahe otstarbeline – sinna saab panna samasuguse SIM-kaardi, aga selle asemele võib panna ka MicroSD mälukaardi mahutavusega kuni 32 GB. Kui telefon on ärikasutajal, siis saab kasutada korraga kahte SIM kaarti – üks on eranumber ja teine töönumber. Kui aga sisemälust jääb puudust ja teist SIM-kaarti pole vaja kasutada, siis saab sisemälu mälukaardiga laiendada.
Kaamerad töötavad.
Torino kaamera suutis üllatada positiivselt. Kuigi megapiksleid on sama palju kui Samsung Galaxy S7-l, ei tee see nii selgeid pilte, kuid pildid tulevad automaatrežiimis võrdlemisi korralikud nii esi kui tagukaameraga. Paistab, et telefon keerab hämaramas teravust juurde, mis ei tee pilti eriti palju paremaks, kui blogisse riputamiseks ja sotsiaalmeedias jagamiseks sobivad need hästi. Vaata näidisfotosid siit!
Kas kannatab ühe päeva kasutamist?
Telefoni aku kestav ühe päeva (ja punkt). Kahte või rohkem päevi ei venitanud kuidagi välja. Aktiivsema kasutuse puhul lülitus telefon välja juba kella 13 ajal. Vähema kasutuse korral siiski peab ühe päeva õhtuni vastu.
Vigu on liiga palju
Telefoni põhilised vead on järgnevad, kindlasti on neid rohkemgi:
- Kui aku on 10% juures, siis tavaliselt lülitub telefon juba siis välja. Paar korda on telefon ilma teatamata väljalülitunud ka 70 protsendi juures, ettekäändega et aku on tühi.
- Telefoni on eelinstallitud mitmeid rakendusi. Enim silmatorkavamad neist on Cool butler (üritab telefoni hoida ülekuumenemast ja pakub viirusetõrjet), Zumei weather (ilmateade) ja Rocki taustapildid (vahetab tasutapildi äpile vajutades).
- Telefoni eelinstalleeritud Zumei weather äpp teab küll, mis koht on Tallinn ning Eesti, kuid ilmateadet ei näita ja ütleb, et asukoha kohta info puudub.
- Tarkvara on Huaweilt, välimust Huaweilt – võiks proovida midagi ise/uut ka välja mõelda
- Sõrmejäljelugeja ei tööta eriti hästi, võiks olla jäänud lisamata
- Lukustusekraanil on vaikimisi pilt vees olevast naissoost isikust, mille vahetamiseks peab menüüdes pikalt otsima. Paljude teiste telefoni lukustusekraani pilti saab muuta samamoodi nagu tavalist taustapilti, ehk avaekraanil sõrme veidi peal hoides.
- Lähedussensor käitub imelikult. Telefon hakkab kõrva ääres olles erinevaid äppe avama, kuigi seda teha ei tohiks.
- Mustad ekraaniääred toimivad puuteekraanina – telefoni hoides peab eriti hoolikalt valima asendit, et sõrmed ei puutuks ekraani äärtega kokku – siis pole võimalik peaaegu üldse kasutada.
- Vaikimisi paigaldatud klaviatuur parandab peaaegu kõik sõnad ära, mis on tegelikult õiged. Kaks näidet: häid=hiid ja tootest=toorest. Peaaegu igat teksti kirjutades hakkab telefon parandama sõnu, mis on laialdaselt kasutatavad ja pole valed.
- Kui esikaameraga üritada pilti teha, hakkab telefon tegema kohatuid tähelepanekuid/komplimente kaamerale paistva inimese kohta. Koeraga see ei toiminud.
- Teavitused jõuavad Coolpadi hiljem kui teistesse telefonidesse, mis on ühendatud kõik sama kiirusega inrernetti.
- Vahel on Coolpadiga näiteks Google Play rakendustepoest võimatu äppe alla laadida, sest telefon laeb neid alla väiksema kiirusega kui 1 Mbit/s, mis sest, et Wi-Fi on stabiilne ning kiire, ja vahel töötab hästi.
- Täiesti suvalisel hetkel mõnda rakendust avades teatab telefon, et äpp pole paigaldatud, kuigi on.
Kokkuvõte
Coolpad Torino on küll väga soodne nutitelefon, kuid vigu on ka selle raha eest liiga palju. Pigem võiks soetada näiteks Samsung Galaxy J5 2016 (paarkümmend eurot kulukam) või LG G4 Mini, mis oleks kindla peale minek.
Peamised tehnilised näitajad
5,5″ ekraan, 1280x720p154 x 76.5 x 8.7 mm mõõtmed
163 g kaal
Kaheksatuumaline protsessor, Qualcomm Snapdragon 400, 1,36 GHz
16 GB sisemälu
MicroSD mälukaardipesa, kuni 32GB
3 GB muutmälu
Android 5.1 operatsioonisüsteem + CoolUI 8 kasutajaliides
Kaamera 13 Mpix, f/2.2, esikaamera 5 Mpix, f/2.2
2500 mAh aku
