Connect with us

Järele proovitud

Kas modulaarne on hea? Roccat Nyth mängurihiire arvustus

Avaldatud:

Seekord viskame pilgu peale ühele väga põnevale arvutitarvikule, mis on arvutihiir ja selle nimi on Roccat Nyth.

[divider]1[/divider]

Tehnilised näitajad:

  • Optiline Twin-Tech R1 lasersensor
  • Sensoritundlikkus 12000 dpi
  • 1000 Hz Ultrapolling andmeedastus
  • 50G kiirendus
  • 1ms reageerimisaeg
  • USB 2.0 ühendusliides
  • 18 seadistatavat klahvi

Osta saab:

www.photopoint.ee

[divider]2[/divider]

Roccat Nyth on ettevõtte üks uusimatest toodetest, mis nägi ilmavalgust käesoleva aasta suvel. Tegemist pole tavalise arvutihiirega, sest esiteks on see palju suurema DPI tundlikkusega ning kõige olulisem on selle hiire juures selle modulaarsus, mida just igalt arvutihiirelt ei leia. Hiire modulaarsus tähendab, et vasakul pöidla alla jäävad 12 nupukest on eemaldatavad ning vahetatavad teiste nuppude vastu.

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Lisaks on hiire paremal pool olev külgpaneel eemaldatav mugavate magnetitega.

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Külgpaneele on ostukomplektis kaks – üks  väiksem ja teine veidi suurem. Mina asendasin väiksema külgpaneeli kohe suuremaga, sest see sobib käega paremini. Kui Nyth’i kaugemalt vaadata, siis näeme hiire peal olevat rullikut, n-ö. uimeklahvi, mis liigub vasakule ja paremale, kõige ees on Easy Shift nupp ning muidugi on hiirel tavalised kaks klikiklahvi.

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Kui silmad suunata toote alla, siis seal paikneb ülitäpne 12,000 DPI’ga lasersensor, millest võimsamat annab otsida ja arvatavasti pole tavainimestel nii täpset hiir nagunii vaja.

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

All on veel libisemispinnad ja nupp, mida UNLOCK suunast tõmmates on võimalik kõik 12 nupukest hiire küljest vabastada.

Kui vaadata hiire üldist välimust, siis märkame, et see on tumedas värvitoonis üsna tagasihoidlik, aga hiire nimi selle tagaosas ja tagumises ääres olev värviriba muudavad selle natukene rohkem märgatavaks.

Ostupakend on nagu Roccatil ikka – üsna madal.

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Avades katte, saate juba poeski hiirt piiluda.

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Roccat pole üldiselt selline tootja, kes pakiks hiirtega kaasa igasugust nänni, aga selle hiirega pole just koonerdatud. Karbis on lisaks hiirele ja kasutusjuhendile ka üsna korralik ja tugev karbike, kus sees saab hoiustada ühte mitte kasutuses olevat külgpaneeli ja kolme komplekti vasakule poole käivaid nupukesi.

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Karbis on koht ka hiire küljes olevatele eemaldatavatele nuppudele. Karp on mugav ja tugev modulaarsete hiire osade kaasaskandmiseks, aga seal võiks olla koht ka hiire jaoks, sest pole just kõige mugavam jalutada ringi hiir ühes käes ja kohver teises käes.

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Karbist võttes on hiirte küljes ümarate äärtega küljenupud, aga kaasas on ka sama suurusega, kuid teravamate äärtega nupud. Lisaks on kaasas kolm sirget paneeli, mida saab hiire küljele panna, kui pole üldse soovi/vajadust küljenuppude järele. Nuppude aukudel on igaks juhuks peal numbrid, et iga nupp läheks õigesse kohta. Kaasas on ka suuremad nupud, mis on kahe väiksema nupu suurused, aga mulle meeldivad suuremad rohkem, sest väiksemate nuppude jaoks on minu pöial liiga suur.

Kui hiir kätte võtta, on tunda, et see sobib pihku suurepäraselt. Suurema külgpaneeliga saavad parempoolsed sõrmed paremat toetust ja hiir istub kätte nagu valatult. Toode on kahjuks valmistatud  plastikust. Sellise hinnaga mudelil võiks materjaliks olla metall, aga see plastik on vähemalt väga tugev ja soliidne – see on matistatud, et hiirele ei jääks sõrmejägi.

Minu kätte istub seade hästi, aga paraku on see tehtud rohkem suuremakäelistele.

Kui nuppude kasutusest rääkida, siis toon välja selle, et kõik tundub minu jaoks olevat õiges kohas. Tavaliste klikiklahvide tagasiside ja heli ei saaks paremad ollagi ja rullik on ka väga mõnus, sest see on kummeeritud pinnaga ja seda liigutades on samuti heli kuulda. See on hea, sest nii saab alati aru kui klahvile on vajutatud.

Tarkvara

Põhiline Nyth’i omadus on selle seadistamine. Internetist allalaetav Roccat Swarm tarkvara on loodud spetsiaalselt vaatluse all oleva hiire ja mõne kallima klaviatuuri seadmistamiseks. Niisama pole hiire lisanuppudega midagi teha, aga tarkvaraga on võimalik seada hiire nuppudele ülesandeid. Muidugi on võimalik tarkvaraga seadistada hiire DPI tundlikkust, teha profiile, muuta hiire värviriba värve ning lisanuppude seadistamine on lihtne, sest kasutusel oleva nupu pildi saab lohistada tarkvaras oleva hiire pildi peale õigesse kohta ja ongi valmis. Programmis on juba eelseadistatud ka lisanuppude jaoks profiilid mängude jaoks nagu Battlefield ja Counter Strike: Global Offensive. Lisanuppe ei pea kasutama vaid mängudes, neid saab kasutada ka tavalises veebilehitsemises või näiteks videotöötluses otseteede jaoks. skeltr-swarm3

Üllatavalt on hiirel võimalus seda juhtida isegi nutitelefoni rakendusega, aga siis kui arvuti, mille küljes on hiire on internetti ühendatud.

 

[divider]3[/divider]

Plussid ja miinused

[tie_list type=”thumbup”]
  • Hiire külgnupud ja teise külje külgpaneel on eemaldatavad / väljavahetatavad.
  • Lisanuppe on võimalik ise printida 3D printeriga.
  • Seade istub kätte väga hästi ja on ehitatud korralikult.
  • Kasutusel on ülitäpne 12,000 DPI’ga lasersensor.
  • Tarkvara on väga põhjalik.
  • Komplektis on kaasas kaks külgpaneeli, neli komplekti külgnuppe ning nende kaasas kandmiseks ja hoiustamiseks tugev karp.
  • USB kaabel on kaetud vastupidava nailonkattega.
  • Toode sobib kõigile, kes tahavad võimalikult palju ühe käega ära teha.
  • Hiirt on võimalik juhtida isegi nutitelefoniga.
[/tie_list] [tie_list type=”thumbdown”]
  • Nyth maksab tava-arvutikasutajale liiga palju.
  • Mõnikord ei pruugi külgnupud esimesel katsel lahti tulla.
  • Hetkel on poodides saadaval vaid tagasihoidlik must mudel.
  • Karp võiks olla suurem, et sinna lisaks lisavidinatele mahuks ka hiir ise sisse.
  • Tarkvara jookseb aeg-ajalt kokku ega pruugi igas arvutis installeeruda.
  • Hiirel võiks olla veel rohkem modulaarseid osi.
[/tie_list]

Kokkuvõte

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Foto: Henri Petrutis / www.tehnikapilk.ee

Kokkuvõttena saan tunnistada, et tegu on igati õnnestunud mängurihiirega, mis töötab väga hästi. Mina ei näe enda arvutikasutuses otsest vajadust sellisele hiirele, sest mulle meeldivad pigem juhtmevabad hiired ning nii palju juhtnuppe poleks minul vaja. Kui aga olete tõsine MMO-de sõber ja tegelete palju Photoshop’iga ning teie rahakotis on ülearu 130 eurot, siis mina soovitaksin selle hiire ostmist kaaluda küll.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Järele proovitud

Huawei Fit – kena spordikell ühe puudusega

Avaldatud:

Huawei Fit on ütlemata kena välimusega spordikell/aktiivsusmonitor, millega saab trenni teha nii vee all kui ka vee peal. Kellal on sisseehitatud sammulugeja, Bluetooth ühendus ja pulsilugeja. Nagu paljudel teistelgi taolisel seadmetel, saab ka Huawei Fiti kellavälimust vastavalt soovile vahetada. Kas see on aga enda hinda väärt?

Mugavus

Kell on väga mugav ja seda saab vabalt ööpäev läbi käe peal kanda ilma, et see kätt ebameeldivalt soonima hakkaks. Ainuke miinus kella rihmal on see, et rihm on veidi liiga pehme ja seda on tihti üsna raske käe peale panna – rihma kinni saamiseks tuleb seda kuidagimoodi suruda, sest pehme materjal paindub väga palju ja ei mahu eriti hästi rihmahoidijatest läbi. Väga suur pluss Huawei Fit spordikellal on selle kergus, tänu millele ei pane tihti tähelegi, et käel midagi on.

Sammu- ja pulsilugeja

Testisime võrdluseks Huawei Fit’i ja Huawei P9 Lite’i sammulugejaid kindla ajavahemiku jooksul ja tulemused olid üllatavalt täpsed, sammude vahe oli kõigest 20 sammu. Kella sammulugejat saab rohkem uskuda, sest päeva lõppedes näeb kella pealt enam-vähem täpset sammude arvu, sest kell on olnud terve päeva käe peal, seevastu telefoni pealt näeb ainult nii palju samme, kui palju telefon käes või taskus olnud on. Samuti on kellale sisseehitatud pulsilugeja, mis mõõdab ja näitab pulssi päris kähku ja soovi korral saab pulssi näha ka “otsepildis”.

Spordi tegemiseks enam-vähem hea

Nagu eelnevalt öeldud, on Huawei Fit peaaegu hea valik spordi tegemiseks. “Peaaegu”, kuna puudub GPS- ühendus, mille puudumisest on päris kahju, sest nii rattaspordiga tegeledes kui joostes ei saa teepikkust ja kiirust näha ilma suure ja raske telefoni kaasa võtmata. Kellal suudab mõõta nelja erinevat spordiala: jooksmine, kõndimine, rattaga sõitmine ja ujumine.

Superkena disain

Huawei Fit’i disain on superkena ja sellise kellaga ringi käimist ei pea pelgama kuskil. Kella seadetest saab valida mitme erineva esikülje vahel, näiteks numbritega või seieritega.

Telefoniäpp

Spordikella juhtimiseks on loomulikult Huaweil ka vastav äpp. Äpi kaudu saab vaadata treeningu tulemusi, muuta kella seadeid jpm. Äpi suur pluss on see, et pärast trenni saab näha, mitu tundi kestab umbes taastusperiood, mitu punkti 5-st annab äpp treeningule ja näha pulsi arvu erinevatel aegadel. Kui kell on läbi telefoni GPS-ga ühendatud, näeb ka läbitud teekonda ning keskmist ja maksimaalset kiirust. Äpi kaudu saab määrata ka päevase sammude eesmärgi, mille läbides kell hakkab korraks värisema ja seejärel õnnitleb kandjat.

Aku

Huawei väidab, et aku vastupidavus on umbes 6 päeva, mis tavakasutuses enamjaolt nii ongi. Kui aga kella pidevalt telefoniga ühenduses hoida, siis on reaalne akukestvus umbes 3-4 päeva – ka seegi pole eriti halb tulemus.

Kokkuvõte

Huawei Fit’i kaks kõige suuremat plussi on selle kena välimus ja kasutamismugavus. Samuti väärib märkimist ka ülimalt täpne sammulugeja. Peamine miinus on kellal GPS-ühenduse puudumine, mis võiks veidi rohkem kui 100 eurot maksval spordikellal olla. Laadimissüsteem kasutab kella külge kinnitamiseks magneteid, mis on päris mõistlik. Üldiselt on kell väga hea nii igapäevaseks, -kui ka spordieesmärgil kasutuseks.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Huawei

Huawei P10 ja P10 Plus telefone ei tasu osta (vähemalt praegu)

Avaldatud:

Jälle on kätte jõudnud aeg, mil Huawei esitles uusi P-seeria telefone – sest miks peaks ainult ühe telefoni väljastama? Või täpsemini: esitles neid juba veebruaris, aga peagi hakatakse neid müüma.

Disain: sama hea ja sama halb

Huawei P10 Plusi tagakülg

P10 ja P10 Plus on muus osas identsed, kui suurus (ja sellest tingitud ekraani resolutsiooni suurus ja akukestvus) välja arvata. Telefonid on samasuguse disainiga nagu varem ehk stiilse alumiiniumkorpusega, mille ülaosas valgel alal paiknevad silmad. Muide, uutel telefonidel on hulganisti värvivalikuid ja mitmeid tekstuure. Telefonide koostekvaliteet on väga kvaliteetne ja soliidne, küll aga on sealjuures nurisemiseks põhjust. Nimelt telefonid on käes väga libedad – keskmiselt proovib telefon käest jalga lasta umbes 10 korda ühe päeva jooksul. Disainis on ka teine probleem: nii ekraanile kui tagumisele küljele tekivad kriimud justkui iseenesest – see häda on Huawei telefonidel olnud kaua, kuid ikka pole materjale ja pealispindu muudetud, et vältida kriimustusi, mis teistele telefonidele nii kergesti ei teki.

Kolm silma

Huawei P10 kaamerad

P10 mudelitega on Huawei jätkanud kolme-kaamera-trendi (kaks taga ja üks ees). Üks tagakaamera on mustvalge (20 mpx) ja teine tavaline (12 mpx). Kahe kaamera olemasolu peaks garanteerima maksimaalse kvaliteediga mustvalged ning maksimaalselt detailsed värvilised pildid. Ainult mustvalgete piltide järele isiklikult vajadust pole, küll aga saab tõdeda, et värvilised pildid on väga selged, teravad ja värvid on täpselt paigas. Kui aga pildistamisel ei tundu midagi täiesti paigas olevat, siis saab põhimõtteliselt kõiki parameetreid – nagu peegelkaameratelgi – ise liigutada, et saaks soovitud tulemuse. Ei saa öelda, et kaamera on palju ees teistest (nt Samsung Galaxy S7, iPhone 7 Plus jt), aga umbes samal ehk väga heal tasemel on küll. Esikaamera on ka päris hea, veidi kahju on, et füüsilist tulukest telefoni esiküljel pole, mis on näiteks vanemal ja soodsamal Honor 7 mudelil. See-eest läheb pimedast selfie’sid tehes ekraan korraks maksimaalselt valgeks, mis suudab enam-vähem asendada lampi.

Kaamerarakendus on muidu minimaalne, aga ühe liigutusega saab välja tõmmata manuaalseadistamise ja hunniku režiime

Kaamerarakendus on päris funktsionaalne. Nagu enne mainitud, on seal korralik manuaalrežiim, lisaks ka välgu sisse-välja lülitamine, suure ava režiim, mitmeid filtreid ja palju muud. Huawei on kaamerarakenduse sisse pookinud ka loovaid režiime, näiteks öövõte, valgusmaalimine, dokumendi skaneerimine jt, kusjuures neid saab veel rohkem alla laadida. Olin üllatunud, nähes iPhone’ile sarnast sarivõtet – kui päästikunuppu all hoida, hakkab pilte sadama nagu oavarrest – viie sekundiga umbes 75 pilti. See on väga muljetavaldav tulemus.

Aku-anomaalia

Akud (3200 mAh ja 3750 mAh) on uutel P10 mudelitel väga kehvad. Kuigi teoorias saab neid kasutada rohkem kui kaks päeva (loomulikult vähese kasutusega), siis meie igapäevakasutuses ei pidanud telefonide akud isegi õhtuni vastu. Akud kestsid umbes 9 tundi, mis tundub eriti veider arvestades asjaoluga, et kasutus polnud üldsegi maksimaalne ning avatud polnud ühtegi mängu. Väga minimaalse kasutusega on telefon õhtuni kenasti töös, kuid kasutada pole seda eriti mõtet. Kesine akukestvus võib olla uue kiirendustehnoloogia süü (lähemalt allpool), kuid võib veel korda saada mõne tarkvarauuendusega. Küll aga on sellel aku osas mõistlik lisa – kiirlaadimine SuperCharge. Kuna see kasutab 4.5V/2A voolu (teistel on tavaliselt 9V/5A), siis on Huawei lahendus laadimise ajal tunduvalt jahedam ja see on ka üsna kiire – umbes tunni ajaga saab tühi aku 100% täis.

Uued ja põnevad lisad

Samsung otsustas oma kuulsa kodunupu uute telefonide esiküljelt eemaldada, et suurem ekraan ära mahuks, ja pani sõrmejäljelugeja, mis oli varem kodunupus, hoopis telefoni taha. Huawei tegi vastupidi: kui juba aastaid on sõrmejäljelugejat kohata võinud telefoni taga, siis nüüd pandi see hoopis telefoni ette, ekraani alla. Äärmiselt kahju on sellest, ei tootja ei soovinud panna selle nupu kõrvale teisi nuppe (tagasi ja käimasolevate rakenduste leht), mida teevad väga paljud teised tootjad. Selle asemel saab kasutada ekraanil olevaid nuppe või siis kasutada ainult uut kodunuppu, kus tuleb meelde jätta erinevat liigutused, kuidas seda kasutada näiteks tagasi liikumiseks. Uue sõrmejäljelugeja asukohaga harjumine võtab väga kaua aega, aga kui see liigutus meelde jääb, siis on seda lust kasutada, sest nii kiiret sõrmejäljelugejat pole ma varem näinud. Kui kujutada ette, et nii kiiresti kui võimalik puudutada telefoni sõrmejäljelugejat ja nii kiiresti kui võimalik sõrm sealt eemaldada, siis täpselt nii kaua aega kulubki. See on tõepoolest nii kiire – sõrme tuleb hoida lugejal nii lühidalt, et saab mõõta millisekundites.

Huawei on alles jätnud uudse SIM-kaardi aluse, kust leiab lisaks universaalpesa, kuhu sobib teine SIM-kaart või hoopis mälukaart, seega saab kasutada soovi korral mälukaarti, ning kui vaja, siis ka kahte SIM-kaarti/kahte telefoninumbrit. Üllatav on see, et P10-st on tehtud kaks erinevat versiooni – ühel on SIM+SD pesa, teisel SIM+SD/SIM. Kui kahe SIM-kaardi pesa olemasolu on vajalik, siis tasub ostukohas üle kontrollida, kas tegu on vastava versiooniga.

P10 ja P10 Plus kasutavad mõlemad üsna uut Kirin 960 protsessorit, tänu millele on telefonid niigi väga kiired, kuid suure uuendusena on telefonidesse pandud Ultra Memory nimeline tehnoloogia, mis tagab kiiresti liikuva (tarkvaraliselt) ka näiteks aasta pärast. Lisaks hoiab see telefoni võimalikult nobedana kogu aeg, kuna tehisintellekti abil püüab see kasutaja kasutusharjumustest aru saada (näiteks millises järjekorras milliseid äppe tavaliselt avatakse) ning seeläbi avada äppe nii kiiresti kui võimalik.

Kui varasemates Huawei telefonide arvustustes oleme saanud laita Huawei kasutajaliidest EMUI, kus ei ole eraldi äpisahtlit, vaid need on kõik avalehel (nagu iPhone’il), siis enam seda teha ei saagi, kuna EMUI 5.1 tõi võimaluse lülitada sisse n-ö sahtli režiim või siis kasutada edasi kõik-ühel-lehel-kontseptsiooni. Telefonist leiab paraku endiselt hunniku ebavajalikke äppe, kuid õnneks on ka kasulikke asju lisatud, üks neist on Twin App nimeline funktsioon, mis võimaldab ühe äpi/suhtlusvõrgustikuga kasutada mitut kontot. Tõsi, Instagramis on mitme konto funktsioon juba sisse ehitatud, ent näiteks Skype’i ja Facebooki saab sellega kasutada väga mugavalt (üks konto näiteks tööalane ja teine tavaline) ja neid vahetada ilma pideva sisse-väljalogimiseta ja andmete sisestamiseta.

Kokkuvõte

Tuleb nentida, et Huawei P10 ja P10 Plus mudelid on väga korralikud nutitelefonid – neil on väga soliidne ja kvaliteetne korpus, kaamera(d), jõudlus… ja see on kõik. Neid asju, mida telefoni puhul kiita, võiks olla rohkem. Akut hetkel kiita ei saa. Jääme lootma, et tarkvarauuendus parandab selle probleemi. Ekraanid on väga teravad ja selged, aga teiste tootjate mudelid on päikesevalguses paremini nähtavad (Galaxy S7 umbes 30% heledam maksimaalse heledusega). Kahju on ka sellest, et veekindlust telefonidelt endiselt ei leia. Isegi Apple, tootja, kes pole varem huvi üles näidanud veekindlate seadmete tootmise vastu, otsustas uusimad iPhone 7 ja 7 Plusi teha veekindlaks.

P10 Plus ja P10

Huawei P10 ja P10 Plus on pigem keskmised nutitelefonid, kui hinnata hinna ja omaduste suhet. P10 hind on hetkel (eeltellimisel) 599 eurot ning P10 Plusi hind saab olema eeldatavasti umbes 750 eurot, kui see kunagi müügile tuleb. Mõistlikum Samsung Galaxy S7 maksab võrdlusena 499 eurot mobiilioperaatorite juures, nurgatagustest ja internetipoodidest saab seda ka soodsamalt.

Tehnilised näitajad Huawei P10 Huawei P10 Plus
Ekraan 5.1” Full HD (1920x1080p), 432 PPI 5.5” 2K (2560x1440p), 540PPI
Protsessor Kaheksatuumaline Kirin 960, 4x Cortex A73 2.4 GHz + 4x Cortex A53 1.8 GHz Kaheksatuumaline Kirin 960, 4x Cortex A73 2.4 GHz + 4x Cortex A53 1.8 GHz
Operatsioonisüsteem Android 7.0 + EMUI 5.1 Android 7.0 + EMUI 5.1
Mälu  4/64 GB  4/64 GB või 6/64/128GB
Ühendused Bluetooth 4.2, 802.11ac/a/b/g/n, 2.4G / 5G, NFC, USB 2.0 (C-tüüp) Bluetooth 4.2, 802.11ac/a/b/g/n, 2.4G / 5G, NFC, USB 2.0 (C-tüüp)
Kaamera Põhikaamerad: 20 MP (monokroomne) + 12 MP RGB, F2.2, optiline stabilisaator; Esikaamera: 8 MP, F1.9 Põhikaamerad: 20 MP (monokroomne) + 12 MP RGB, F2.2, optiline stabilisaator; Esikaamera: 8 MP, F1.9
Aku 3200 mAh 3750 mAh
Mõõtmed 145.3×69.3×6.98 mm, 145 g 153.5×74.2×6.9 mm, 165 g
Värvused Hetkel saadaval: sinine, kuldne, must, hõbe
Hind 599 € (Elisa, Tele2, Telia) Pole teada

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Järele proovitud

Dell XPS 13 – ilma reklaamtrikita parim Windowsiga sülearvuti

Avaldatud:

Seda juhtub päris harva, et mõni toode ongi nii hea kui lubatud või nii hea, nagu keegi teine kirjutab. Üle pika aja on juhtunud, et üks testitud toode – Dell XPS 13 sülearvuti – on tõepoolest nii hea, nagu lubatud, ja isegi parem. Alustame algusest.

Kui tahta praegu osta võimalikult uut õhukest, pika akukestvusega ja igapäevatööks sobivat sülearvutit, siis Apple’il on pakkuda MacBook, Asusel ZenBook, Lenovol YogaBook, Aceril Swift, HP-l Spectre ja Dellil XPS. Kui aga mõelda lähemalt, milline neist on kõige parema hinna ja omaduste suhtega ning millele pole tehtud järeleandmisi, siis selleks on pärast testimist kahtlemata Dell XPS 13/15. Apple’i MacBooki suurimaks veaks on ainult ühe USB-C pesa olemasolu, sama on ka Asuse kõige uuemal ZenBookil. Lenovo X1 (Yoga) mudelil küll pesasid on, arvutil on QHD ekraan ning selle saab muuta tänu erilistele hingedele tahvelarvutiks, kuid hind on ligi 1500 eurot ja aku ei kesta väga kaua. Aceri Swift 7 mudelil on USB-C ühendusi lausa kaks, aga aku ja klaviatuur jätavad soovida ning arvuti on oma maailma kõige õhema korpuse tõttu painduv, mis on paraku negatiivne omadus. HP mudeli uusim versioon on kulukas ja pole Eestis müügilgi. Lõpuks jõuame Dell XPS 13 juurde, mis on kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega sülearvuti.

Kes ütles, et MacBook on parima väljanägemise ja kvaliteediga arvuti etaloniks?

Kaas on alumiiniumist

Dell pole oma XPS-seeria arvutite valmistamisel lähtunud Apple’i kõik-alumiiniumist ega paljude teiste tootjate plastikkorpustest. Arvuti on väljastpoolt (kaas ja alumine pool) alumiiniumist, ees kaane keskel on väike minimalistlik Delli logo (ilma valgustuseta). Arvuti all on väiksed õhutusavad, kummijalad ning üks tohutult ebavajalik lisa. Kuna Dell on arvuti tegemisel pühendunud väga tugevalt esteetikale, ei peetud piisavalt ilusaks seerianumbrit ja teisi ohutusmärke- ja detaile korpuse peale trükkida, vaid selleks on arvuti alla tehtud luuk, mille all on kõik vajalik kirjas.

Kui aga XPS 13 lahti teha, siis alumiiniumi enam näha pole. Klaviatuuri ümbritsev ala on süsinikkiust – materjalist, mis sülearvutites kuigi levinud pole, kuid meie arvates sobib see sinna väga hästi. Süsinikkiud (ingl k. carbon fiber) on plastiku ja alumiiniumi vahepeal – see on stiilne ja tundub ka päris hea kvaliteediga, samas käed ei hakka tänu sellele kirjutades higistama ning kui arvuti on seisnud külmas ja seda mingil põhjusel kasutada on vaja, siis pole klaviatuuri ümbritsev ala ebameeldivalt külm ja ei lähe ka aktiivse kasutusega kuumaks nagu metallil kombeks.

Arvuti all on õhutusavad, “jalad” ja luuk

Ekraani ääred on lihtsalt plastikust, mis pole probleemiks. Ekraani olemusest allpool lähemalt, aga väliselt on Dell teinud ekraani osas märkimisväärse innovatsiooni: ekraani ääred on imeväikesed. See hoiab arvuti väiksena, hoides samas ekraani maksimaalselt suurena. XPS 13 on umbes 11-tolline sülearvuti, aga ekraan on 13-tolline – seda tänu olematutele ekraaniäärtele. Lisaks sellele, et need imeväiksed ääred on praktilised, on need ka väga kenad. Paraku üks ohverdus on selle äärest ääreni ekraaniga tehtud: veebikaamera jaoks pole ekraani kohal ruumi, mistõttu leiab selle ekraani alt, vasakult poolt. See asukoht on väga halb, eriti kahju on, et kaamerat ei suudetud panna ekraani alla keskele, kus asub Delli logogi. Samas, kui veebikaamera järele erilist vajadust pole, siis mõned kõned saab sellega tehtud. Parima tulemuse saab siis, kui arvutit hoida käes ja näost veidi üleval pool. Kui arvuti seisaks lihtsalt laual, siis näeks teine kõnepool peamiselt lõuga.

Klaviatuur on XPS 13-l paljudest teistest parem. Klaviatuuri kasutama ja meeldima hakkamine on pigem harjumise asi, aga XPS 13 klaviatuur on üks parimatest sülearvutil olevatest klaviatuuridest, mida testinud olen. Mõistagi mehaaniline, pika klahvi liikumisega klaviatuur see pole, aga nii kompaktse arvuti kohta on see üllatavalt mugav, kuna klahvide liikumine on kindel ja tundub pikemana, kui see tegelikult on. Samas pole klahvide liikumine liiga rakse, nagu näiteks Aceri uusimatel Swift/Spin 7 mudelitel. Klaviatuuri puhul on märkimisväärne ka selle tagantvalgustus, millel on kolm erinevat heleduse astet. Valgustus on valget värvi ja selle reguleerimiseks on klaviatuuril klahv. Enamasti on kõige heledam valgustuse aste liiga ere.

Klaviatuuri juurde kuulub muidugi ka puuteplaat, mis on keskmise suurusega ning täpselt paras. Windowsi arvutite hulgas on see keskmisest parem (pind on väga sujuv, klikkimine hea), aga mitte päris nii hea kui Apple’i arvutitel. Mitme sõrme liigutused toimivad väga hästi.

Klaviatuur, puuteplaat ja süsinikkiud

Kuigi uusim baaskonfiguratsiooniga XPS 13 maksab 1190 eurot, oluliselt vähem kui Apple’i üheainsa USB C pesaga MacBook ja uued MacBook Pro soodusmudelid, on sellel pesade valik kordades mitmekesisem. Alustuseks on sellel USB C pesa (saab kasutada adapteriga tavalise USB või HDMI ühendusena, ka laadimiseks) ja veel kaks tavalist USB pesa. Loomulikult on ka heliväljund ning kaks haruldust, mida praeguse aja sülearvutitelt just tihti ei leia. Esiteks – tavamõõdus SD HC/XC mälukaardipesa. Jah, sellel on tõepoolest sisseehitatud mälukaardipesa, kuhu kaart küll tervelt sisse ei mahu, kuid foto- ja videohuvilistele on see väga vajalik ja mugav, kuna vastavat USB mälukaardilugejat pole vaja kaasas kanda. Teiseks harulduseks on neljast tulukesest ja nupust koosnev akutaseme kuvamise süsteem arvuti küljel. Kui nupule vajutada, siis kuvatakse tulukestega, mitu protsenti aku laetud on. Iga tuluke tähistab 20% suurust vahemikku. Isiklikult seda vaja ei läinud, sest tavaliselt on meeles, kui palju akust peale viimast kasutust järele jäi. Kui aga arvutit pole vaja näiteks tihti kasutada, võib olla see väga praktiline asi, kuvamaks akulaetuse taset ilma arvuti käivitamiseta.

Laadimiseks on kaasas Delli enda ümmarguse otsikuga laadija, kuigi laadida saab ka USB C pesa kaudu. Kahjuks komplektis oleval laadijal on vahelduvvoolu adapter, mis läheb laadimise ajal päris kuumaks. See võiks olla europistiku küljes, nagu Apple’i mudelitel. Õnneks on aga aku nii hea, et laadida eriti sageli vaja polegi.

Haruldus sellistel sülearvutitel – USB- ja mälukaardipesa

Kõlarid on XPS 13-l helikvaliteedilt mitte midagi heligurmaanidele, aga tavainimesele peaks muusika kuulamiseks kõlbama küll. Mulle ei meeldinud kõlarite juures nende helitugevus. Jah, see on hea, kui kõlarid suudavad heli esitada valjult, aga tihti on heli ka kõige vaiksemal režiimil liiga vali. Delli tuleb kiita kõlarite paigutuse eest, sest need on õnneks suudetud paigutada arvuti külgedele, mitte alla, nagu üsna mitmed teised tootjad arusaamatul põhjusel teevad.

Oh seda massiivset akut

Lisaks kenale ja praktilisele korpusele peitub selle sees midagi väga võimsat. Enne põhikomponentide juurde jõudmist tuleb rääkida ka imelisest akust. Aku mahutab 6000 mAh-d, mis sülearvuti kohta rekordiline mahutavus pole, kuid selle kestvus reaalselt on lihtsalt uskumatu. Igapäevakasutuses, mis hõlmas peamiselt veebilehitsemist, aga ka mitmete videote vaatamist, kestis aku väga muljetavaldavad 10 tundi, kusjuures ekraani heledus oli 75% juures. Nagu ka kõikide teiste arvutitega, langeb raskema kasutusega akukestvuse aeg üsna palju. Kui arvutiga hakata videomänge jooksutama, siis kestab aku 3-6 tundi.

Arvuti on lihtsama kasutusega kogu aeg mõlemalt poolt mõnusalt jahe, aga juba mängu avamisega hakkab arvuti minema üsna soojaks ja samuti hakkab tööle ventilaator, mis pole eriti vaikne, samas pole ka kõige valjem. Meeldiv on see, et kui mänge ei ava või näiteks videotöötlusega ei tegele, siis ei tööta ventilaator kunagi ja samal ajal on arvuti ka üldse mitte kuum ega isegi mitte soe.

Sisu

Meie testitud XPS 13 on samanimelistest teiste konfiguratsioonidega mudelitest soodsam ja lihtsam, kuid see tundub olevat just tavainimestele, kes tahavad kauakestvat arvutit. Kallimad mudelid on pigem neile, kellel on spetsiifilisemad vajadused (teel olles fototöötlus vms).

Baasmudelil (testitud) on 7. generatsiooni Kaby Lake’i i5-7200U (kuni 3.1 GHz) protsessor, mis ongi mõeldud taolistesse õhukestesse sülearvutitesse. Sellel on kaks tuuma ning teab mis võimsust sellelt oodata pole mõtet, kuid igapäevakasutusse dokumentide haldamiseks, veebisirvimiseks, filmivaatamiseks ning lihtsamaks töötluseks-mängimiseks piisab protsessorist küll. Võrreldes varasema XPS seeriaga (9350, praegune on 9360) ongi uuendus peamiselt protsessoris, mis on eelmisest, 6. generatsioonist, kübeke kiirem ja energiasäästlikum.

Eraldiasetsevat videokaarti ei maksa arvutilt oodata, sel on integreeritud Intel HD Graphics HD 620 graafikakiip, mis nagu protsessorgi pole eriti võimas, aga tuleb kasuks heale akukestvusele ning sobib tavakasutuseks. Sellega on tehtav ka kergemate videomängude mängimine (näiteks Minecraft, Counter Strike: Global Offensive, Sims 4 jt) ja tavakaameratest tulevate videofailide ja piltide töötlus.

Ekraan on Full HD resolutsiooniga (saadaval ka kõrgema resolutsiooniga). Paneel on suurepärane – värvid on väga täpsed (sobib hästi töötluseks), vaatenurgad on head, heledus ei saaks parem ollagi ning lõpetuseks on see matt-tüüpi mitteläikiv. Tänu viimasele on ekraani suurepäraselt näha ka otsese päikesevalguse käes.

Muutmälu on meie testmudelil 8 GB, mis on peaaegu kõikide tavaliste tegevuste jaoks piisavalt. Vaid mõnel korral oli kõik mälust kasutuses ja sedagi siis, kui avatud oli korraga mitu nõudlikku programmi. Muutmälu saab ka uuendada ja välja vahetada, kui soov peaks tekkima.

Failide ja programmide hoiustamiseks on arvutis 256 GB suurusega SSD-seade (saab ka suuremaga), mille lugemiskiirus on kuni 1000 Mbit/s ja kirjutuskiirus umbes 300. SSD on kiiruse poolest päris okei.

Kui raha on, siis valikut on palju, ka ainult XPS-ide seast

Kuvari testis on XPS 13 9360 mudel, mis on eelmise aasta XPS arvutite seast kõige väiksem ja kõige atraktiivsema hinnaga. Sellel on 7. generatsiooni (Kaby Lake) i5 protsessor, 8 GB muutmälu ning 256 GB mahuga SSD-seade. Ekraan on mitte-puutetundlik ja Full HD resolutsiooniga.

XPS 13 mudeleid on saadaval ka võimsamaid, kui sellest ei piisa. Müügil on sama välimusega ning lihtsalt võimsama i7 protsessoriga mudel. Kolmas versioon on 3200x1800p puutetundlik ekraan, 16 GB muutmälu ning 512 GB mahuga SSD.

Tasub aga tähele panna, et XPS 13-l olenemata konfiguratsioonist rohkem kui kahetuumalist HQ tähisega protsessorit ega eraldiasetsevat graafikakiipi panna ei saa ning sellist mudelit ei saa osta.

Kui tahta veelgi võimsamat ja ühtlasi suuremat XPSi, mis on välimuselt väga sarnane XPS 13-ga, siis on müügile jõudmas eelmise aasta XPS 15 versioonid. Neil on suurem ekraan/korpus, HDMI pesa ning võimsust rohkem. Uutest XPS 15 mudelitest on hetkel saadaval vaid üks võimsamatest, neljatuumalise i7-7700HQ protsessori, 16 GB muutmälu, 512 GB SSD ja GTX 1050 4GB graafikaga. 4K ekraani sellel pole, aga ilmselt varsti jõuab müügile ka teravama puuteekraaniga mudel. Tasub märkida, et kõrgema resolutsiooni ja puutetundlikkuse miinuseks on väiksem akukestvus. Muide, XPS 15-l on võimalik vahetada suur aku väiksema vastu, mis teeb ruumi teisele mäluseadmele.

Nurisemine on peaaegu võimatu

Delli XPS 13 on väga muljetavaldav sülearvuti, mis suudab nii madalama hinna kui suurema pesade arvu poolest konkurentsi pakkuda MacBookile ja MacBook Pro soodusmudelitele. Veebikaamera ja ventilaator on peamised miinused, kuid mõlemad neist on nii õhukese sülearvuti puhul paratamatud. Kui rahakotile vähemalt 1200-eurone väljaminek liiga ei tee, siis on XPS 13 suurepärane, kvaliteetne ja kena arvuti igapäevatöödeks.

Delli arvuti andis Kuvarile testimiseks Notebooks.ee (link viib toote lehel, kus on lisainfo ja võimalus osta). 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: