Connect with us

Lahtimõtestaja

Kiirlaadimine. Mis asi see on ja kuidas see töötab?

Avaldatud:

Praegu on juba pea iga telefonitootja kõigil mudelitel kiirlaadimise võimekus ja vastavad laadijad. Mida tähendab kiirlaadimine, kuidas see töötab ja kuidas seda kasutada saab? Sellest siinsamas lähemalt.

Kuidas üldse toimib tavaline telefoni laadimine?

Kui telefon ühendada laadija külge ja laadija vooluvõrku, hakkab kindel energia hulk telefoni jõudma. Piltlikult öeldes otse telefoni akusse see muidugi ei jõua, sest vahel on ka targad andurid, mida kutsutakse regulaatoriteks. Nende ülesanne on mitte liiga palju ja liiga suurel võimsusel laadimist lubada, sest vastasel juhul võib aku põlema süttida või muunduda. Telefoni jõudva energia hulk on piiratud eelmainitud regulaatorite poolt, mis on ka põhjuseks, miks paljud telefonid ei toeta kiirlaadimist ka siis, kui see ühendada mõne väga suure amperaažiga laadija külge.

Telefonide laadijaid on erinevaid. Kiirlaadimisega ehk rohkem energiat vastu võtvad ja väljastavad laadijad on erinevatel tootjatel, mis ei ole kõik samasugused ja ei toimi kõikide seadmega maksimaalse kiirusega. Ei maksa ära unustada tavalisi laadijaid, mis toimivad loomulikult ka kiirlaadimise toega seadmetega, kuid siis lihtsalt aeglasemalt, kuna need ei edasta nii palju voolu, mis on vajalik kiirlaadimiseks. Samamoodi on ka kiirlaadijate ja ilma kiirlaadimise toeta telefonidega: laadime toimub küll ja midagi põlema ei lähe, lihtsalt ajapikku võib telefoni aku ja selle komponendid rohkem kuluda, nii et kõige mõistlikum oleks laadimiseks kasutada telefoniga kaasa tulnud laadijat.
Kiirlaadimine pole üks kindel laadija ega ühelegi tootjale kuuluv kaubamärk, vaid üldine nimetus akuseadme tavalisest kiiremaks laadimiseks. Kiirlaadijaid on lisaks nutitelefonidele ka mitmetele elektriautodele ja paljudele teistele seadmetele.

Heal kiirlaadijal mitu nime

Erinevatel tootjatel on erinevad kiirlaadimise nimed, aga üldiselt toimib kiirlaadimine ikka ühtmoodi. Kõige tuntum neist on ilmselt Quick Charge, mille loojaks on üks kuulus protsessoritootja Qualcomm. Mitmel telefonitootjal on tihti ka eraldi kiirlaadijad ja kiirlaadimise nimed. Üks kiirlaadimise enim massidesse viinud tootja on Huawei, kelle tehnoloogia kannab nime SuperCharge ehk eesti keeles SuperLaadimine.

Kui võrrelda kiirlaadimist tavalisega, siis kiirlaadimise puhul on telefoni osa veidi täiustatud, et telefon võtaks probleemideta vastu rohkem voolu korraga. Huawei kiirlaadimise puhul on tehtud küllaltki märkimisväärne innovatsioon – Qualcommi Quick Charge’i 9V/5A asemel kasutab Huawei kiirlaadimine ligi poole vähem ehk 4.5V/2A voolu, mis tähendab praktikas lihtsalt seda, et telefon on laadimise ajal märkimisväärselt jahedam kui mõni teise tootja telefon.

Kiirlaadimine on ka turvaline

Müüt on see, et kiirlaadimine on ohtlik ja kiirlaadimise tulemusena võib telefon koguni põlema süttida. Vastupidi – kiirlaadimine on väga turvaline. Näiteks Huawei kiirlaadimise puhul on telefonis kokku 5 n-ö turvaväravat (kokku 15 osa), millest igal väraval on kolm eraldi osa (temperatuuri, elektrivoolu ja pinge mõõdikud). See tagab selle, et kui ka midagi peaks laadimisel valesti minema, saab telefon sellest kohe aru ja lõpetab laadimise.

Lisaks on laadija enda sees kiip, mis tuvastab kaabli ja telefoni voolu vastuvõtmise võimsuse ning hakkab voolu andma vastavalt sellele, mis on kõige efektiivsem ja turvalisem.

Kiirlaadimine – kellele ja milleks?

Kiirlaadimine, nagu nimigi ütleb, võimaldab laadida telefoni oluliselt kiiremini kui tavapärane laadija ja laadimine. Näiteks Huawei Mate 9 puhul saab kõigest 20 minuti jooksul laadida telefoni nii täis, et see peab õhtuni muretult vastu. Kiirlaadimine on eriti kasulik just neil hetkedel, kui unustad telefoni laadima panna ja see on hommikuks tühi või väga aktiivse kasutuse tõttu on aku liiga vara tühjaks saanud. Kiirlaadimine aitab mõlemal juhul probleemi lahendada umbes poole kiiremini kui tavalise laadijaga.

Seega, kiirlaadimine on väga tänuväärne ja hea lahendus uuemate telefonide juures, see on lisaks kiirusele ka väga turvaline ning seda karta pole vaja.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
1 Comment
  • Pre5G

    Väikseks täpsustuseks – Qualcomm-il on olemas mitu erinevat kiirlaadimistarkvara ning need on ette nähtud tööks ikkagi ainult koos kindlate Qualcommi enda Chippidega.
    Lühidalt – kindel Chipp telefonis ning siis temale sobiv kiirlaadimislahendus.

Lahtimõtestaja

Kuidas telefonikaamera töötab?

Avaldatud:

Tänapäeva nutitelefonidel peetakse väga olulisteks kaameraid, sest tänu kiirele tehnoloogia arengule suudavad kaamerad konkureerida juba paljude kompaktkaameratega. Siinsamas artiklis teeme puust ja punaseks, kuidas töötavad telefonikaamerad, mis peitub nende sees, kas megapiksliarv on tõesti oluline jne.

Kaamera riistvara

Kaameratel – nii tavalistel kui telefonidel – on kaks põhiosa: sensor ja objektiiv/läätsed. Muidugi on kaamera küljes ka mitmed ühendused, ilma milleta oleks kaameratel päris võimatu töötada, kuid lihtsuse huvides nendest siin pikemalt ei räägi.

Sensor – see on kaameras kõige olulisem, ilma selleta pole võimalik pilte ega videoid üldse teha. Nutitelefonides on kasutusel enamasti CMOS sensorid, mis nagu kõik sensorid ja ekraanid, koosnevad pikslitest. Sõna “megapiksel” on tegelikult võrdne miljoni piksliga, nii et kui sensoril on 20 megapikslit, siis kokku on piksleid 20 miljonit. Suurem pikslite arv võib olla kasulik siis, kui on vaja fotosid hiljem suurendada, kuid kõige märgatavama erinevuse tagab sensor ise, selle suurus, selle ees olev optika ning tarkvara ja selle optimeeritus.

Lisaks kõikidele nendele megapikslitele on sensoril ka keerulised vooluringid, mis koosnevad transistoritest, fotodetektorist, võimendidtest ja teistestki komponentidest. Kui telefonis kaamerarakendus avada, siis nõuab see pilti, sensor pakub kogu vajaliku info ja nii me pilti näemegi.

Topelt ei kärise

Hetkel on aga trendikam panna telefoni tagaküljele ühe asemel kaks kaamerat. Seda teevad erinevad tootjad erinevat moodi, kuid eesmärk on ikka sama – pakkuda kasutajale midagi rohkemat. Näiteks telefonigigant Huawei, kes on juba mitu aastat pannud oma telefonide tagaküljele topeltkaameraid, teeb seda nii: üks kaamera on tavaline/värviline ning teine on monokroomne ehk värvipime. See tähendab kokkuvõtvalt seda, et tänu ainult mustvalgelt maailma nägevale kaamerale saab teha palju detailsemaid mustvalgeid pilte, mida näiteks Instagrami üles riputada.

Mis vahe on telefonikaameral ja näiteks kompaktkaameral?

Telefoni- ja n-ö päriskaamera erinevus peitub nii välises kui sisemises suuruses. Nutitelefonidel on sensori ees olevad läätsed väga väikesed ja kompaktsed, enamasti ei ulatu need ka korpusest välja. Seetõttu ei paku enamus telefonikaameratest ka optilist suumimist, sest läätsed ei saa lihtsalt telefoni sees oma kauguseid vahetada, et ilma detailikaota suumimist pakkuda. Samuti on telefonides olevad kaamerasensorid küllaltki väiksed, mistõttu ei ole piltide dünaamiline ulatus ega võime pimedas pilte teha väga head.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Lahtimõtestaja

USB ühenduste ajalugu

Avaldatud:

Kas teadsid, et esimene USB tähistab tänavu 21. sünnipäeva? Siin artiklis viskame pilgu peale kõigile enamlevinud mobiiliseadmetes kasutavatele USB ühendustele.

Mini USB kui mobiiliseadmete USB ühenduste ajaarvamise algus

mini usb ühendus

Andmed

  • Esitlemisaeg: Aprill 2000
  • Suurus: 7x3mm
  • Klemme: 4
  • Tüüp: USB 2.0 (maksimaalne kiirus 480 Mbit/s)
Üks esimestest USB ühendustest, mis võeti kasutusele erinevate mobiilsete seadmete tootjate poolt, on Mini USB. Mini USB ühendust esitleti aastal 2000 ning see jõudis pärast seda kiiresti erinevatesse telefonidesse, mini-arvutitesse, muusikamängijatesse, kaameratesse ja teistesse seadmetesse.

Micro USB – kõige levinum nutitelefonide ja tahvelarvutite ühendus tänaseni

micro usb

 

Andmed

  • Esitlemisaeg: Jaanuar 2007
  • Suurus: 6.85×1.8mm
  • Klemme: 5
  • Tüüp: USB 2.0 (maksimaalne kiirus 480 Mbit/s)
Micro USB ühendus on maailmas enim levinud ja kasutatuim USB ühendus mobiilsetele seadmetele. Micro USB kasuks räägib selle õhem disain, mis võimaldab seda kasutada oluliselt õhemates nutiseadmetes kui 7 aastat vanemat Mini USB-d. Lisaks on sellel kaks kinnitust, mis hoiavad kaablit seadmes päris turvaliselt kinni. Mini USB-l polnud paraku ühtegi kinnitust. 2007. aastal esitletud Micro USB on praeguseks võtnud peaaegu täielikult Mini USB üle – vaid mõned MP3-mängijad veel kasutavad seda. Praegu on aga Micro USB-d üle võtmas järgmine ja veel innovaatilisem ühendus – USB C.

USB C – uus generatsioon on kohal, juba täna

usb c

Andmed

  • Esitlemisaeg: August 2014
  • Suurus: 8.4×2.6mm
  • Klemme: 24
  • Tüüp: USB 3.1 (maksimaalne kiirus 10 Gbit/s)

Praegu ning paaril eelneval aastal on kõige populaarsem ühendus USB C. Kõigest kolm aastat tagasi ilmavalgust näinud USB C kõige suuremaks trumbiks on selle disain – nimelt on kaabel täielikult sümmeetriline, mistõttu saab seda seadmesse sisestada kahte pidi. Selle miinuseks on suurus – see on suuruselt sarnane Mini USB-ga, aga lisamugavuse eest tulebki ju ohverdusi teha. Lisaks mugavale sisestamisele kuulub see ühendus juba kiiremasse ja uuemasse USB 3.1 kategooriasse, mis võimaldab andmeid üle kanda kuni 10 Gbit/s, mis on uskumatult suur kiirus, kuid telefonides mõistagi selline kiirus saadaval pole. USB C ühendus on kasutusel praegu käputäies telefonides (Huawei on ainus tootja, kes on aktiivsemalt alustanud USB C ühendusega telefonide valmistamist, näiteks on see Huawei P9, P10 ja Honor 8 mudelitel), tahvelarvutites ning USB C on juba päris mitmetel sülearvutitelgi, sest see on tavalisest USB pesast oluliselt väiksem, mis on vajalik selleks, et toota veelgi õhemaid seadmeid.

Loodame, et USB C ühendust hakkavad kasutama üha enamad nutiseadmed, sest praegu pole see veel väga levinud.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Lahtimõtestaja

Kuidas maakodus internetti saada?

Avaldatud:

Praegu on kaabliga internet paljudel olemas ning neile, kes elavad linnast väljaspool või otsivad lihtsalt suvilasse internetilahendust, on välja töötatud mitmeid lahendusi, millele siin artiklis pilgu peale viskame.

Milline internet?

Enne, kui asume internetivõimaluste juurde, tuleb rääkida internetist endast. Tasuta lõunaid pole olemas. Interneti maht ja suurus olenevad suuresti konkreetsest vajadusest.

Kõige mugavam oleks kasutada mobiilioperaatori juures internetipaketti (või multipaketti, mis sisaldab nii internetti kui kõnesid), sest selle saab mugavalt iseteeninduses või esinduses tellida ning maksmine käib lepingu järgi (kui oled lepinguline klient). Mobiilse andmeside paketid algavad üldiselt 2 GB juurest ja lõppevad ligi 50 GB juures. Hinnavahemik on ka päris suur. Kui eriti palju internetti vaja ei lähe (võib-olla veidi kirjade ja uudiste lugemiseks), siis peaks piisama ka väikestest pakettidest – 2 või 5 GB peaks asja ära ajama.

Kui aga soovid internetti kasutada/jagada mõne ruuteriga (nendest lähemalt allpool), siis võib olla mõistlikum hoopis kuumaksuvaba/ettemaksuga internetikaardi soetamine. Sellega ei kaasne ühtegi lepingut, tuleb vaid raha kaardile laadida enne kasutamist ning seejärel saab aktiveerida kindla kesktvusega internetipaketi. Näiteks – oled maakodus ühe nädala ja võtad ühenädalase internetipaketi Elisast, mis maksab 5 eurot ja sisaldab 7 GB internetti, millest peaks tagasihoidliku kasutamise korral piisama küll. Internetipakette on saadaval ka üheks päevaks ja kuuks ajaks ning neid pakuvad kõik Eesti mobiilioperaatorid, kusjuures neid on saadaval ka koos netipulgaga – siis on ka hinnad kallimad.

Kõige lihtsam: kasuta olemasolevat

Kõige kiirem viis internetti kaablist ja kodust eemal kasutada on nutitelefon. Kõikidel lähima 5 aasta vanustel telefonidel on vähemalt 3G ja praegustel 4G interneti tugi olemas. Samuti on peaaegu kõikidel nutitelefonidel olemas võimalus mobiilset andmesidet teiste seadmetega jagada. Jagamiseks on mitu võimalust:

  1. Jagada internetti Wi-Fi-na – kõikide telefonide, tahvelarvutite, sülearvutite jt seadetega saab kasutada;
  2. Bluetoothina;
  3. Kaabliga – ainult ühe arvutiga

Wi-Fi-na on ilmselt kõige mugavam ja parem internetti jagada, sest nii saab ühendada kõige rohkem seadmeid korraga. Kui läheduses on ka teisi inimesi, tasub kindlasti panna tekitatud Wi-Fi võrgule parool (peaks sisaldama nii tähti kui numbreid ja olema vähemalt 8 tähemärgi pikkune) ja valida kõrgeim krüptimise tüüp WPA2 PSK. Mõnel telefonil (näiteks Huawei mudelitel) saab valida ka maksimaalse ühendatud seadmete arvu. See võib osutuda kasulikuks näiteks siis, kui on soov, et teised läheduses olevad inimesed internetti kasutada ei saaks. Kokku saab telefoni Wi-Fi võrguga ühendada 8 seadet.

Ruutereid on poes mitmeid, aga millist valida?

Kui soovid midagi telefonist vastupidavamat ja püsivamat, siis võiks kaaluda mõne ruuteri soetamist. Tõsi, endiselt on müügil ka mitmed modemid ehk suupärasemalt: netipulgad – kuid nendega otse mitme seadme vahel internetti jagada ei saa ning see läheks liiga kulukaks, kui soetada lisaks pulgale ka vastav netipulgaga ühendatav ruuter.

Üheks küllaltki hea hinnaga telefoni alternatiiviks on taskuruuter, näiteks Huawei E5377s. Nagu nimigi ütleb, on see väike ruuter, mis mahub taskusse ja lisaks sisseehitatud akule pakub maksimaalseid kiiruseid kuni 150Mbit/s/50Mbit/s. Sisseehitatud aku tähendab seda, et ruuter töötab ilma vooluvõrku ühendamata kuni 6 tundi, mis on suurepärane näiteks pikkadeks autosõitudeks või koguni telkimiseks. Huawei E5377s maksab hetkel Elisas välja ostes kliendihinnaga 79 eurot. See oleks koos kuumaksuvaba internetikaardiga päris tõhus komplekt, kui telefonist ei piisa. Tänu kuumaksuvabale internetile ei ole sel juhul igakuiseid kindlaid kulusid ja maksta saab vastavalt vajadusele ja kasutamisele.

Teist-tüüpi ruuterid on n-ö tavaruuterid, millel pole akut ega nii head kompaktsust ning need pole mõeldud kaasa võtmiseks, vaid ühte kohta jätmiseks. Tavaruuter (mobiilse internetiga) sobib ka tihedalt külastatavasse maakodusse, aga hästi ka tavakodusse, kuhu internetikaabel ei ulatu. Viimase aasta jooksul on kõik Eesti mobiilioperaatorid hakanud pakkuma ka piiramatu andmemahuga internetipakette, mis sobivad koju suurepäraselt. Üheks sellise ruuteri miinuseks on aku puudumine ja teiseks hind – see maksab Telias hetkel 169 € (Huawei E5186 mudel). Teine miinus – kiirus on piiratud, aga umbes 20Mbit/s allalaadimiskiirusest peaks paljudele inimestele piisama.

Kuidas internetti säästa?

Ükskõik, kas kasutad mobiilset internetti telefonis või jagad teiste seadmetega, on peaaegu alati probleem sama: andmemahtu pole väga palju (v.a piiramatu mahuga internetipakettidel). Siin on mõned näpunäited internetimahu säästmiseks, et seda võimalikult kauaks jätkuks:

  • Lae soovitud filmid ja videod seadmesse juba varem. Videote ja filmide veebist vaatamine võtab väga palju internetti. Seetõttu oleks soovitatav need enne seadmesse alla laadida. Netflix hakkas hiljuti toetama filmide ja seriaalide allalaadimist Androidiga seadmete mälukaartidele, muide.
  • Kui mõnda videot on vaja väga vaadata, siis ära tee seda maksimaalsel resolutsioonil. Nii YouTube, ERR kui ka paljud teised pakuvad võimalust video kvaliteeti langetada ja tõsta. Püüa video kvaliteet võimalikult madalaks panna, sest nii kulub selle vaatamiseks ja kuulamiseks internetti palju vähem.
  • Muusika kuulamine ei võta nii palju andmesidet kui videote vaatamine, ehkki ka muusika kuulamisel soovitame kvaliteedi võimalikult madalaks seada.
  • Kasuta sisseehitatud  säästmisvõimalusi. Okei, Facebooki kiirteavituste väljalülitamist ei suudaks paljud inimesed välja kannatada, aga näiteks Google Chrome veebilehitseja oskab internetti säästa, kui lülitada sisse Data Saver režiim seadistustest.
  • Alla- ja üleslaadimised püüa ära teha mujal. Lisaks veebipõhistele videovaatamisplatvormidele ja teistele sarnastele platvormidele võtavad mitmesuguste failide alla- ja üleslaadimised samuti palju internetimahtu. Kui vähegi võimalik, tuleks sellised tegevused ära teha mujal või kui on vaja neid teha piiratud internetimahuga kohas, siis nii madala kvaliteediga, kui vähegi välja kannatad.
  • Jälgi internetikasutust. Igas nutitelefonis, tahvelarvutis ja tavaarvutiski on vastav koht tarbitud interneti jälgimiseks, kust saab näha kindla perioodi vältel kasutatud interneti kogumahtu ning ka kõiki rakendusi koos nende internetikasutusega. Sealt saab hästi aimu, mille peale kulub internetti palju, ning saab midagi ette võtta.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: