Connect with us

Arvamusampsud

Arvustus: Fitbit Blaze on teoorias hea, kuid praktikas põrumine

Avaldatud:

Aktiivsusmonitoride turul maailma tipus olev Fitbit on varasemalt turule toonud soodsamapoolseid aktiivsusmonitore, mille näol on tegu olnud põhimõtteliselt kummipaelaga, mille keskel on väikse ekraaniga arvuti, mis jälgib kasutaja aktiivsust, näitab kellaaega, teavitusi ning on alati või vahel ühendatud nutitelefoniga, mille vastava äpi vahendusel saab näha oma treeningute statistikat jpm. Fitbit näitas aasta alguses toimunud CESi elektroonikamessil uue mudeli Blaze avalikustamisega, et aitab küll väikese ekraaniga aktiivsusmonitoridest ehk nutivõrudest. Ta proovis siseneda nutikellade turule, aga omal moel. Kas see on neil ka õnnestunud?

Käel olles on Blaze enamik ajast pimeda ekraaniga. Kui pöörata kell enda näo poole,  läheb ekraan käima ning näidatakse esimest slaidi. Seal on kellaaeg ja kuupäev. Järgmine on “Today”, kust näeb tänase päeva jooksul astutud samme, keskmiseid südamelööke, läbitud kilomeetreid, põletatud kaloreid ning viimaseks ka seda, kui palju treppe on päeva jooksul ümberarvutatult läbi kõnnitud, mis on kohati väga ebatäpne, kuna pole defineeritud, kui pikk on see trepp, millega neid arvutusi tehakse. Järgmine slaid on Exercise oma valikutega – jooksmine, jalgrattasõit, jõutõstmine, jooksulint jms. Kõik need on pisut erinevalt seadistatud, et kõige täpsemini jälgida konkreetset spordiala. Kui ühele neist vajutada, ilmub ekraanile tekst “Let’s Go” ning selle all asuvale ikoonile vajutades hakataksegi jälgima treeningut.

Sealjuures tuleb meeles pidada, et kuigi sammud, pulss, kalorid ja umbkaudne vahemaa  suudetakse ainult kellaga salvestada, siis GPSi abil liigutud trajektoori ja täpsema informatsiooni saamiseks läheb siiski vaja telefoni. Kui trenn on tehtud, tuleb vajutada pausi ikoonile ja äsja ilmunud finiši ikoonile. Ja ilmubki nähtavale  kokkuvõte treeningust – sammud, kilomeetrid, südamelöögid jm. Info püsiks niiviisi ekraanil lõpmatuseni, kuid peale sulgemist seda enam Blaze’i ekraanilt näha ei saa, küll aga saab näha kogu päeva kokkuvõtet. Rohkemat infot saab näha telefonist, mille juurde jõuame varsti.

Blaze ja laadija

Blaze ja laadija

Järgmine slaid kellal on FitStar – see on treeninguabi. Valikus on soojendusharjutused, 7-minuti treening ja kõhulihaste treening. Kui ükskõik milline neist avada, hakatakse kindla aja jooksul erinevaid harjutusi ette näitama ja näidatakse ka, kui palju aega on veel nende tegemiseks. Järgmise slaidi all on kaks praktilist tööriista – stopper ja taimer. Mõlemad on väga lihtsasti üles ehitatud, aga mis peamine – need töötavad hästi. Eelviimane slaid on alarmid. Seda avades näeb telefoni kaudu loodud äratusi, mida saab kella ekraanil aktiveerida või deaktiveerida. Kahuks ilma telefonita uusi äratusi luua ei saa.

Viimane slaid on sätted, kus on olemas mõned kiired seadistused. Näiteks kiirvaade (kui välja lülitatud, ei näidata midagi liigutuse korral ja peab kella nägemiseks nuppu vajutama), ekraani heledus, Bluetoothi režiimid, südamelöögid, kella välja lülitamine jms.

Blaze on tegelikult üks imeväike plastkarp-arvuti (nagu teisedki nutikellad), mille sees on kõik vajalik – ekraan, protsessor, sisemälu, muutmälu, pulsiandur ja muu. Käekella laadseks tooteks muudavad selle metallraami külge kinnitatud rihmad. Niimoodi on väga mugav näiteks kellarihmu vahetada. Kui Blaze on raami ja rihmade küljes ja soovid seda eemaldada, tuleb selle mõlemale äärele veidi vajutada. Valikus on lisaks standardsele silikoonile ka nahast ja metallist versioonid – kõik vajalik, et sobiks erineva keskkonna ja riietusega kokku.

Kellaraamil (ja Blaze’il endal) on kokku kolm füüsilist nuppu, kuigi ekraanil saab kõik tehtud. Vasakpoolsest nupust lülitatakse kell sisse. Paremal poolel on kaks nuppu, mille funktsioonist ei õnnestunudki aru saada. Need peaksid aitama menüüs valikuid teha, kuid ei toiminud, töötas puuteekraan.

Kella välimuse muutmiseks eriti palju valikuid pole. Fitbiti äpi kaudu saab valida ühe neljast sihverplaadist, mida on üllatavalt vähe. Igal kujundusel on lisaks kellaaja näitamisele näidik, mis kuvab pulssi, samme, kaloreid või muud lisainformatsiooni.

Tõsine osa

Blaze peaks toimima osaliselt ka nutikellana ehk siis andma teada kõnedest, sõnumitest ja kalendrisündmustest. Kahjuks ei suutnud kell kuu aja jooksul ühtegi teavitust edasi anda. See on mõistetav, kuna vaikimisi ei ole kell kogu aeg telefoniga ühenduses. Näiteks uue info nägemiseks äpist tuleb vajutada “värskenda” nuppu, mis ei tee seda, mida sooviks. Selle asemel, et kohe kellast transportida info telefoni, paneb telefon tegevuse n-ö ootejärjekorda ning täpne aeg, mil infot telefonist näha saab, pole ette teada. Mitmel korral ei toiminud ka äratused seetõttu, et telefon ei saatnud kellale infot, kuigi kõik oli valitud ja äratus oli lisatud ootejärjekorda. Tihti ei aita ka see, kui uuesti vajutada nupule “värskenda”. Valikus on ka teine Bluetoothi valik – Classic.  See on alati telefoniga ühenduses. Ka see ei teinud soovitut. Kuigi kell oli telefoniga ühenduses, ei saadetud infot edasi. Selle seadme puhul reklaamitakse uhe funktsioonina ka muusika juhtimist otse randmelt, kuid seegi ei toiminud nii nagu peaks, ehkki sai testitud erinevate telefonidega. Aku on see-eest vähemalt keskmine – peab vastu 3 päeva, ei rohkem ega vähem.

Fitbit Blaze ja raam

Fitbit Blaze ja raam

Kokkuvõte: ilma toimivate funktsioonideta liiga kulukas nutivõru

Fibtit Blaze tundus esimest korda käele pannes päris korralik, kuid hiljem hakkasid ilmsiks tulema probleemid teavitustega – need ei tulnud lihtsalt kohale. Äratust pole mõtet üldse kasutada, sest tõenäoliselt see Blaze’i kohale ei jõuagi. Kui telefoniga ühendumine toimiks, siis võiksid tulla Blaze’i ka näiteks Facebooki sõnumid ja teavitused, et ei peaks telefoni pidevalt taskust välja võtma. Blaze maksab umbes 230 eurot, mis on liiga palju ekraaniga nutivõru eest, mis isegi teavitusi ei suuda näidata ning ka äratused ei toimi alati. Varasemalt testitud 150 eurot maksev Fitbit Alta on tunduvalt toimivam seade, mille võiks hoopis Blaze’i asemel soetada. Korralikud nutikellad on ka näiteks Garmini tootevalikus ning Samsung näitas samuti mõned kuud tagasi Gear Fit 2 mudelit, mis tõotab olla paljulubav.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Arvamusampsud

Cattus Regularis – Tavaline Rugged telefon tootjalt CAT

Avaldatud:

Fotod: tootja

Esmalt peab ütlema, et kahjuks vaatleme telefone vales järjekorras. Esmalt heitsime pilgu Cat s41 mudelile ja alles nüüd vaatame tema igast otsast kohitsetud varianti. See oleks nagu pärast head söögikorda minna täis kõhuga kiirtoitu sööma. Aga anname talle ka võimaluse.

Kas miski siis parem ka on? – Kui sellest vaatenurgast läheneda, siis positiivselt üllatab ilusam korpuse disain. Näiliselt paremad kolm navigeerimisklahvi ja käepärasem suurus. Kui teda nüüd kõrvutada ilmselt oma peamise konkurendiga, kelleks on “majasisene suur vend”, siis Cat s41 ületab teda igas aspektis ja seda sisuliselt kõigest ca 100.- € hinnavahe juures. Alates muutmälust, ekraaniresolutsioonist, pildistamisvõimest kuni aku mahutavuseni välja. Aga kes hoolib käepärasemast suurusest ja kasutabki teda rohkem telefonina kui nutiseadmena, saab enam kui hästi ära teenindatud.

Samamoodi nagu autotootjadki, kes on oma mudelirividesse väikeste erinevustega autosid suutnud viimasel ajal muudkui juurde tikkida, siis ilmselt on kõigile ikkagi päeva lõpuks ostja ja sihtrühm olemas. Nagu ka Cati suhteliselt sarnased telefonid.

Rugged-tüüpi telefonide juures on veel üks mõnus kasutusargument, milleks on nende materjalide valik. Nimelt kui inimestel on komme oma uut telefoni igasuguste kotikeste ja ümbristega kaitsta ning hoida neid juba nagu kuldmunakesi, siis õnneks Cat telefonidega ei tule seda pähegi. Sa näed kohe, et see ei vaja sellist hellitamist, vaid kannatab robustset kohtlemist. Ehk lühidalt üks asi vähem elus, mille pärast muretseda.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Arvamusampsud

Töölisklass kohtub kontoriga ehk Cat S41 arvustus

Avaldatud:

Fotod: tootja

Cat on teada-tuntud rasketehnikatootja üle maailma. Kuid juba mõnda aega on nad kanda kinnitanud ka nii-öelda samale sihtrühmale telefonide tootmises. Tulemused polnud alguses midagi erilist, kuid nuputelefonidena olid nende „klotsid“ siiski nii mõnelgi töömehel taskus. Kui mindi üle esimestele puuteekraanidele, jäi seadmete kiirus ja toimetulek siiski kannatlikuma kasutaja puhul normide piiresse. Silmasin Cat-i mudeleid, kui nad tulid välja oma S-seeria kahe esimese mudeliga, S30 ja S40-ga. Kuid siiski jätsid nende näitajad pisut külmaks…

Alles pärast pooleaastast pausi, kui teatati FLIR-termokaameraga Cat S60 müügiletulekust, hakkas huvi suurenema. Kui sain käed külge, oli üllatus suur. Tegu oligi tõepoolest nii hea seadmega, nagu paberil paistis, lisaks veel hea materjalide valik ja välimus. Puhta viieline poiss.

Kuid 2017. aastal anti teada S-seeria teiste mudelite uuendusest, siis turundus oli tehtud väga hea S60 mudeliga ning ootused uute n-ö „1“-seeriate osas olid kõrged.

Asjad, mis äratasid S41 mudeli puhul tähelepanu:

  • Li-Ion 5000 mAh Aku
  • IP68 – vee- ja tolmukindel ja põrutuskindel-
  • Full-HD ja Corning Gorilla Glass 5 (kriimukindel klaas)
  • Andmete järgi oluliselt parem kaamera kui eelkäijal (8 vs 13 MP)
  • Väiksematest asjadest: Dual-SIM võimalus, võimekas protsessor, Android 7.0

Mõeldud-tehtud ja kõlab hästi – tellitud!

Kui telefon käes, sai hakatud asja uurima. Esmamulje oli üllatav, et rugged-tüüpi asjandus polegi nii suur ja raske kui varasemalt arvasin. Siinkohal võiks täpsustuseks mainida, et olles varasemalt kasutanud kahte telefoni korraga, oli kaaluvõit märgatav. Minule just isiklikult valmistas meelehead Androidi opsüsteem. Olles varasemalt kasutanud töötelefoniks nupukat ja isiklikuks Nokia Lumia 930 Windows Phone’i, siis värskelt avanenud võimaluste maa tundus nagu Kevin üksinda kauges linnas isa krediitkaardiga.

“Värskelt avanenud võimaluste maa tundus nagu Kevin üksinda kauges linnas isa krediitkaardiga”

Võib-olla üleüldine välimus tundub natuke igavavõitu, olles võrrelnud teda Cat S60 mudeliga. Aga arvestame ka hinnavahega: kallim peabki parem olema, ja soodsam ikka millegi arvelt. Seega esmakogemuse eest 4,5 tärni.

Jätkates telefoni omadustest ja nende lubaduste vettpidavusest, siis suurim ootus oli siiski aku ees. „No kui ränk see saab siis olla?“ – faktid: igapäevaselt on sees kaks SIM-kaarti, mobiilne andmeside, heledus ca 50 %, e-post, Skype, Viber, Messenger ning vahepeal lisanduvad muusika, sotsiaalmeediat ning kaamera kasutamine. See kõik annab mulle reaalse akuaja 3-4 päeva.

Kui vaatame tema kasutusmugavust ning omadusi nii tarkvaralise kui füüsilise koha pealt, võiks kiirelt välja tuua mitu head aspekti: väga vali ja hea kuuldavus ning head mikrofonid teevad suhtluse ka lärmakas keskkonnas väga mugavaks; eraldi tähelepanu on Cati puhul küljepealsel kollasel nupul, millest saab kiirelt taskulambi käivitada või midagi muud sinna alla programmeerida. Asjad, millest siiski puudust tunnen oleksid helendavad navigatsiooninupud ekraani all, sest see vajab vastasel korral harjumist. Kõige rohkem kurvastab aga tõsiasi, et kaamera ei suutnud minu ootusi päriselt täita. Tõsi, olen märganud, et valguse käes on pildid päris head, kuid kui tegu on kesisema valgusega, on head pilti raske saada. Aga valgem aeg ootab ees, eks näeb, kuidas see suvepiltidega hakkama saab. Süsteemisiseselt saeb natuke mu närve tema Dual-SIM-juhtimissüsteem, kus iga kord pean valima millise SIM-kaardi pealt helistan ja ei saa mällu jätta numbreid, kus telefon vaikimisi juba teaks, mis kaarti tahan kõneks kasutada. Lisaks on talvisel ajal rääkides juhtunud mõned korrad, kus kõrva vastas hoides lülitatakse ekslikult sisse valjuhääldi või aktiveerub mikrofonilukk. Kuid see on ka kõik.

“Kui tegu on kesisema valgusega, on head pilti raske saada…”

Täitsa tarbetuks funktsiooniks jääb minu silmis Power Share mille kaudu saad justkui teisi seadmeid elustada ehk oma telefoni akupangaks muuta teistele telefonidele või seadmetele. Kuna tegelikult leiad alati mingi muu USB-pesa või laadija, kuhu oma tühi seade sisse pista. Seda enam on see tüütu, kuna peaksid pisikest telefoniga kaasa tulevat Micro USB-USB  juhet kaasas kandma, kuhu teised seadmed omakorda ühendada tuleks.

Kokkuvõtteks

Sattusin äsja ühel objektil suhtlema erinevate valdkondade töömeestega ja kui jutt läks töötelefonide peale, vupsasid kiiresti kolme mehe taskust välja just S60 mudelid ning seda just oma termokaamera tõttu. Elektrik saab vaadata, kus mingid ahelad on kuumad; torumees näeb, kus soe vesi liigub või kus lekib; ehitaja näeb külmad kohad konstruktsioonis jne. Seega arvan, et oma ala spetsialist ei koonerda tööriistu ja ka telefoni valides ja vähemate omadustega soodsam telefon ei pruugi olla just selle Cat-tüüpi-telefonikasutaja esimene valik. Mida siis järeldada: kas osta S41?  Võiks öelda, et tegu on ikkagi päris õnnestunud tootega ja kes müttab väljas, ehitab, spordib, ujub või saunatab, sellele on ta ikka üks asendamatu kaaslane küll. Eriti kui on teemaks Dual-SIM ning ei viitsi akut pidevalt laadida. Kes aga sooviks veel enamat, see võib võrrelda antud mudelit S60-ga ja vajadusel oodaku selle mudeliuuendust.

PLUSSID: Kõva, heas hinnas, kõva kuuldavusega (nagu välitöödel vaja) ja hea akuga

MIINUSED: Minu jaoks suhteliselt tarbetu teistele „täkku“ andmise funktsioon, nõrgapoolne kaamera.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Arvamusampsud

X1 Yoga 2 ehk Lenovo äriklassi lipulaeva hübriidversioonist on väljas uus mudel

Avaldatud:

Fotod: Kuvar

Eelmisel aastal tutvustati avalikkusele Lenovo Thinkpad X1 sarja disaini ja sisu ning Lenovo Yoga sarja funktsionaalsusega äriklassi sülearvutit Lenovo Thinkpad X1 Yoga. Sel aastal on ilmavalgust näinud samanimeline teise generatsiooni versioon. Aasta tagasi võtsin vaatluse alla esimese generatsiooni mudeli, aga kas teise generatsiooni mudel on ka parem?

Baasmudeli näitajad

Protsessor Intel® Core™ i5-7200U
Mälu 8GB DDR3 1866MHz / 256GB SSD
Ekraan 14.0″ WQHD (2560×1440) IPS
Ühendused 3x USB 3.0, 2x USB 3.1 C, LAN, HDMI, microSD, sõrmejälgelugeja, veebikaamera
Operatsioonisüsteem Windows 10 Pro 64bit
Aku 4-elemendiga, 56Wh
Garantii 3 aastat
Hind 1799€ (Eesti soodsaim)

Minu testitud mudeli konfiguratsioon oli kübeke võimsam:

  • 14” OLED 2560x1440p IPS puuteekraan
  • 512GB SSD
  • Kõik muu sama

Disain, korpus, välimus, füüsiline pool

Sülearvutil on olemas peamised Lenovo Thinkpad’i tunnused – matt, musta värvi korpus (olemas ka hõbedase korpusega) ning üksikud punased detailid. Sülearvuti on õhuke ja kerge, valmistatud tugevast süsinikkiu ja plastiku segust ning metallist hingedega – kaaludes vaid 1,36 kg, mis on ideaalne pidevalt sülearvutit vajavale aktiivsele inimesele.

Arvuti puutetundlikku ekraani on võimalik 360 kraadi pöörata, et seda põhimõtteliselt 14” tahvelarvutina kasutada. Lenovo on oma X1 Yoga arvutitesse lisanud ka erilise funktsiooni, kus ekraani 360-kraadisel pööramisel liiguvad klaviatuuri klahvid sujuvalt korpuse sisse – tulemuseks sirge aluspind, kus klaviatuur ei sega arvuti kasutamist tahvelarvutina. Nüüd on juurde poogitud ka klahvide liikumine korpusse arvuti sulgemiseks, mis hoiab ekraani paremini. Osalt on see positiivne – eelmise generatsiooni puhul välja toodud probleemi ekraani ära vajumisega ekraani ääre peale toetudes enam ei esine ning ekraan püsib väga stabiilselt valitud asendis. Negatiivne on aga see, et näiteks esimesel korral arvuti ekraani tahvelarvuti asendisse pöörates kartsin tõsimeeli, et ekraan tuleb korpuse küljest ära (NB! Selline funktsionaalsus antud sülearvutil puudub). Kõikidel Thinkpad’idel on teadatuntud funktsioon keerata arvuti ekraan korpusega 180-kraadise nurga alla – nii ka sellel X1 Yoga’l. Umbes 200 kraadist edasi pöörates tuleb aga justkui takistus ette ning edasine keeramine on väga vaevaline, kuulda on ka kerget naksatust. Arvasin, et ehk alguses on see tavaline, kuid paarinädalase kasutuse jooksul olukord paremaks ei läinud ning siiani on pööramine kergelt vaevaline.

Kui hingesid lähemalt mitte vaadata, on väliselt raske öelda, et tegu pole klassikalise ThinkPadiga.

Sülearvuti klaviatuur on stabiilne, mugava suurusega ning madala/heleda/automaatse taustvalgustusega. Minu testmasinal oli USA asetusega klaviatuur, mis tegi kirjutamise kohati keeruliseks, kuna näiteks klahv < > puudub ning ‘ on harjumatus kohas. Muidugi on klaviatuuri võimalik vahetada, kuid ilmselt ei sega asetus enamjaolt inglise keeles kirjutavat kasutajat, programmeerijale võib aga peavalu tekitada. Touchpad on piisava suurusega ning vajutamisel peaaegu helitu, Touchpadi kohal on lisaks Lenovole iseloomulikud hiireklahvid. Touchpadist paremal asub ka sõrmejäljelugeja, millega on hea tagada oma andmetele lisaturvalisus, kuid reaalsuses ei töötanud see umbes 40% kordadest – miks, ei oska öelda.

Pettumust valmistas aga ala klaviatuuri all – see ei ole absoluutselt stabiilne. Käte toetamisel korpuse alumisele osale on tunda, kuidas korpus vajub, justkui poleks see korralikult kinnitatud või korpuse ülemise ja alumise poole vahel valitseks tühjus. Selline ebastabiilsus tuli üldiselt tugeva korpuse kõrval ebameeldiva üllatusena – jätab arvutist odava mulje.

Võib väita, et esimese generatsiooni X1 Yoga korpus oli õnnestunum. Miks aga maksta mitusada eurot uuema versiooni eest lisaks?

Üks (ja ainus) põhjus – sülearvuti ekraan. Kirjutasin eelmisel aastal, et X1 Yoga 2016 ekraan on imeline. X1 Yoga 2017 ekraan on aga erakordne, eriti kui selleks on minu testitud mudelil olnud 2560×1440 OLED ekraan (laialdasemalt on levinud tava-QHD ekraaniga mudelid). Kõik värvid on eredad nii kõrgel kui madalal heledusel. Sellegipoolest on kõrgeimal heledusel arvuti kasutamine väga energiakulukas ning samuti silmadele harjumatu, kuid teatud hetkedel tuleb tõesti kasuks. Puutetundliku ekraani kasutamine on tunduvalt meeldivam, kui 2016. aasta versiooni puhul – seekord on tõesti olemas 10-puudutuse tundlikkus, kiire reaktsioon puudutusele ning kvaliteetse tahvelarvuti ekraani tunne. Kuna tegemist on (OLED) puuteekraaniga, siis on ekraan läikiv, mitte matt, mistõttu on sülearvuti ekraani väga edukalt võimalik kasutada peeglina – kelle jaoks positiivne, kelle jaoks mitte. Arvutiga on taaskord kaasas Thinkpad Pen Pro 3, millega on väga mugav arvutis märkmeid teha või kasvõi lihtsalt joonistada.

Ühendused

2017. aasta X1 Yoga puhul on Lenovo laadimispesa asendatud kahekordse Thuderbolt 3/USB-C pesaga. See tähendab, et selle Lenovo laadijaga on võimalik laadida väga paljusid erinevaid seadmeid, nende hulgas nii arvuteid kui ka telefone USB-C laadimispesaga. Lisaks on sülearvutil kahel küljel kokku 3 USB 3.0 pesa ning HDMI, mini-Ethernet pesad, tagumisel äärel on SD-kaardi ja SIM-kaardi pesa. Isiklikult eelistaksin, kui sülearvutil oleks ka sisseehitatud ID-kaardi lugeja, kuid välise ID-kaardi lugeja olemasolul saab iga eestlane hakkama, lisaks on hetkel juba Mobiil-ID laialt levinud. SIM-kaardiga internetiühenduse stabiilsust ma testida ei jõudnud, küll aga kasutasin pidevalt Wi-Fi-ühendust. Testides samaaegselt kahte ThinkPad’i, oli veebilehekülgede laadimine X1 Yoga puhul aeglasem, tihti tekkis probleeme Wi-Fi-ühenduse loomise ja hoidmisega. Arvuti all asuvad kõlarid ei tootnud küll eriti rikkalikku ja sügavat heli, sellegipoolest oli helikvaliteet üpris hea.

Nüüd ulatuvad klahvid korpusest välja (enne oli klaviatuuri jaoks korpuses lihtsalt tühimik), nupud vajuvad sisse arvutit sulgedes või tahvli asendisse pannes.

Arvuti kasutamine

X1 Yoga töötas tavakasutusel ideaalselt, lisaks veebisirvimisele ning dokumentide haldamisele sai testitud mudelil olnud 7. generatsiooni i5 protsessor hästi hakkama ka näiteks Minecraft’i ja kergemate simulatsioonide mängimisega. 2016. aasta mudeli puhul oli probleemiks ventilaatori valjudus, mida esineb veidi ka sellel mudelil, kuid üldiselt on ventilaator vaiksem. Tootja lubab X1 Yoga’le kuni 13-tunnist akukestvust, minu testitud mudelil jäi akukestvus intensiivse kasutuse puhul 6-7 tunni kanti.

Kokkuvõte

Peab tunnistama, et kõigis teistes aspektides peale ekraani oli X1 Yoga 1. generatsioon parem kui hetkel testitud 2. generatsioon. Kui esimene Yoga juba olemas on, siis uuendada kindlasti ei tasu. X1 Yoga 2 on saadaval nii parema kui veidi kehvema konfiguratsiooniga kui minu testitud mudel, kuid ka kõige odavama mudeli hind on üpris krõbe.

X1 Yoga 2 andis testimiseks Notebooks.ee. Mudelitega saab tutvuda siin. 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

POPID POSTITUSED

Spelling error report

The following text will be sent to our editors: