Connect with us

Arvamusampsud

GoPro uus HERO5 Black on väga hea kaamera, mis on loomulikult varasemast parem, aga ka soodsam

Avaldatud:


Ekstreemsushuvilistele ekstreemsusi jäädvustavaid väikseid kaameraid on GoPro tootnud juba mitmeid ja mitmeid aastaid, ent varem pole ettevõte korraga avalikkusele näidanud nii maapealset kaamerat kui ka õhus lendavat kaamerat ehk drooni. Kaamera, millest jutt käib, on Hero5 Black ning droon on GoPro Karma. Lisaks näidati veel ka täiendust eelmisel aastal ilmavalgust näinud Hero Sessionile, mille uuem versioon kannab nime Hero5 Session ning on pisut võimsam ja soodsam. Meie testisime aga võimsaimat Hero5 Black mudelit.

HERO5 Black on hea kombinatsioon mulluste HERO 4 Silver ja HERO 4 Black kaamerate vahel. Mõlema kaamera parimad palad pandi kokku ja tulemuseks ongi HERO5 Black. HERO 4 Silverilt, mis on eelmise aasta mudelite seas keskmine, võeti puuteekraan (see oli HERO 4 Silveril esmakordselt sisseehitatud; varem pidi selle juurde ostma soovi korral) ning HERO 4 Blackilt 4K videosalvestus kaadrisagedusega 30. Enam HERO5 Silverit pole, aga seepärast ei maksa kurvastada, kuna HERO5 Session on soodsam ning tarbijate õnneks on ka HERO5 Blacki hind võrreldes eelmise aasta HERO 4 Black’iga langenud, kuid võimalusi on juures. Seejuures pole kvaliteet langenud.

Disain ja kasutusmugavus – head, nagu alati on olnud

GoPro mitu aastat kestnud suurepärane suurus- ja disainistiil on endiselt alles. Kaamera on väike – 62 mm x 44.6 mm x 33.7 mm ja kaalult ligi 100 grammi. Mõõtmed muudavad selle väga heaks jäädvustusvahendiks nii maal, taevas kui vees.  

Kuigi kaamera korpus ei ole veel metallist valmistatud, on see sellegipoolest soliidne. Üheks ülimalt praktiliseks asjaks, mis on selle korpusega tehtud, on lisatud tihendid aku- ja mälukaardiluugil ning teisel luugil, mille all on USB pesa ja mini HDMI. See, et luugid seisavad nüüd palju tugevamalt kinni, tähendab seda, et kaamera on lõpuks ka veekindel ilma eraldi läbipaistva plastikkorpuseta – kuni 10 meetri sügavusel vees. Kui sellest jääb väheks, võib vajadusel kasutada sukeldumiskorpust (enam pole kohe komplektis olemas; peab juurde ostma). Esmakordselt tundub pisut õudne selle kaameraga ujuma minna, sest varem pole see võimalik olnud -, aga siiski käesolev kaamera elas veepargis käimise väga ilusti üle – ja töötas veel peale sedagi.

GoPro kaamerad on juba aegade algusest sobinud suurepäraselt neile, kelle sooviks on jäädvustada enda (või teiste) seiklusi peaaegu kõikjal, kus tavaline suurem kaamera jääks hätta oma suuruse või veekindluse puudumise tõttu. Samuti on GoPro mudelitele saadaval mitmeid kinnitusi, millega ei tohiks hätta jääda üheski olukorras.

Tarkvara on kaameral üsna lihtne ja loogiline, ning poole tunniga selgeks õpitav. Kaamera juhtimine käib kõige klassikalist viisi kahe nupuga – üks vahetab režiime ning teine paneb kaamera salvestama. Kuna nüüd on ekraan sisseehitatud, saab näiteks video resolutsiooni ja kaadrisagedust ka puuteekraanilt seadistada. Kui sellelt liikuda väike samm edasi, siis juhtida saab ka telefoni kaudu, kus saab vastava äpiga näha väikse viivitusega kaamera pilti, kaamerat salvestama panna, seadistada ning viimaks tehtud materjali telefoniekraanilt järele vaadata ning soovi korral seadmesse salvestada, sotsiaalmeedias maailma ja sõpradega jagada. Sellest veel paar sammu edasi on uus võimalus kaamera kiiremateks seadistusteks – selleks on hääljuhtimine, mis muudab eraldi müüdava juhtpuldi vajalikuks vaid väga väikesele kasutajagrupile. HERO5 Black on tootja esimene mudel, mida saab juhtida kõigest paari sõna ütlemisega – kaamera võib olla ka veidi eemal. Niimoodi on ülimalt mugav kaameral lasta pilte ja videoid jäädvustada, kandes ise näiteks kindaid, kui vaid öelda inglise keelne fraas “GoPro, Start Recording”. Eesti keelt seade muidugi ei tunne – kokku on valikus veidi vähem kui 10 levinumat keelt. Sarnaseid fraase on veel, mille ütlemisega saab lasta kaameral teha sarivõtet, ümber lülitada kaamera ühelt režiimilt teisele jne.

Foto: tootja

Foto: tootja

Videoid ja pilte teeb endiselt hästi, aga tänu paarile lisale veelgi paremini

Ei saa öelda, et HERO5 Black’iga tehtud videoklipid ja pildid oleksid just profikvaliteediga, aga kaamera ja selle sees peituva väikse sensori kohta päris korralikud. Õues päevasel ajal filmitud klipid tulid välja päris head, õhtusel ajal toas lambivalguses pilti suurendades on tumedamatel aladel digimüra hästi näha, aga eriti palju see video vaatamist ei sega. Fotode puhul on problemaatiline pigem fookusseerimine, kus kohati ei jää pildistatavad asjad piisavalt teravad. Video puhul tuleb tähele panna, et kuigi on kaameral nüüd elektrooniline stabilisaator ning on erinevad vaaterežiimid (tavaline, keskmine, lai jt), siis need pole kasutatavad kõige suurema resolutsiooniga ehk 4K UHD video salvestamisel. Siis pole võimalik salvestada videot ka kõrgema kaadrisagedusega kui 25 k/s (NTSC). Loodetavasti järgmisel mudelil on toetatud 4K UHD videosalvestus ka kõrgematel kaadrisagedustel ning tavalise vaatenurgaga, mitte ainult kalasilma-laadse vaatenurgaga, kus lähedal olevad asjad on “punnis”. Siiski oma suuruse kohta on kaamera üsna hea.

Helikvaliteet on muidu päris korralik ja ruumiline, ainult et ei tasu kaamerat eriti kätega liigutada, sest siis jääb peale päris palju kuuldavaid kaamera käsitlemise helisid.  

Fotode tegemisel on lisatud üks entusiastidele ja professionaalidele RAW-foto tegemise võimalus. See tähendab, et tavalise kokkupakitud JPG foto asemel salvestatakse toorfail, mida saab hiljem arvutis suuremas ulatuses töödelda.

Veel paar lisa

Asju, mida on HERO5 kaameral muudetud ja/või lisatud, on veel. Esiteks – USB C pesa ehk endise Mini USB asendus. USB C on uuem, tulevikukindlam ning saab sisestada kaablit mõlemat pidi. Muudetud on veidi ka akut, mistõttu enam vanemate mudelite akusid HERO5 Blackiga kasutada ei saa. Kui varasemalt anti kaameratele nimesid (Black ehk must, Silver ehk hõbe) ilma vastavuseta värvitoonides, siis nüüd on HERO5 Black ka reaalselt musta värvi – varem olid kõik mudelid hõbedased. Kaameral on veel üks põnev funktsioon, milleks on jäädvustatud materjali automaatne üleslaadimine pilveteenusesse. Minul küll selle jaoks vajadust pole olnud, aga kindlasti on see mitmetele kasutajatele praktiline lisa, kui Wi-Fi on kiire ning ei soovi/viitsi USB kaablit pildi- ja videomaterjali mahalaadmiseks kasutada. 

Kas osta või mitte osta?

Foto: tootja

Foto: tootja

Väga palju on selliseid tooteid, mille uuemad versioonid ei paku piisavalt palju uut, et eelmise versiooni omanikud peaksid kohe uuendama tõttama. GoPro HERO5 Black pakub aga uusi ning praktilisi funktsioone päris mitmeid, mistõttu on see igati mõistlik ost. See olnuks peaaegu mõistlik ost ka varasema Blacki hinna eest ehk ligi 500 euro eest, aga tänu madaldatud hinnapoliitikale maksab uus Black kõigest 429,99 €, nii et osta tasub nii uuel kui vanal GoPro kasutajal, kes tahab videoid teha senisest lihtsamini ja kvaliteetsemalt või uuel GoPro fännil, kes tahab hakata tegema tavalistest ekstreemsemaid videoklippe.

GoPro uue kaamera andis testimiseks Prokaamera.ee; lisainfot ning osta saab siit.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Arvamusampsud

Cattus Regularis – Tavaline Rugged telefon tootjalt CAT

Avaldatud:

Fotod: tootja

Esmalt peab ütlema, et kahjuks vaatleme telefone vales järjekorras. Esmalt heitsime pilgu Cat s41 mudelile ja alles nüüd vaatame tema igast otsast kohitsetud varianti. See oleks nagu pärast head söögikorda minna täis kõhuga kiirtoitu sööma. Aga anname talle ka võimaluse.

Kas miski siis parem ka on? – Kui sellest vaatenurgast läheneda, siis positiivselt üllatab ilusam korpuse disain. Näiliselt paremad kolm navigeerimisklahvi ja käepärasem suurus. Kui teda nüüd kõrvutada ilmselt oma peamise konkurendiga, kelleks on “majasisene suur vend”, siis Cat s41 ületab teda igas aspektis ja seda sisuliselt kõigest ca 100.- € hinnavahe juures. Alates muutmälust, ekraaniresolutsioonist, pildistamisvõimest kuni aku mahutavuseni välja. Aga kes hoolib käepärasemast suurusest ja kasutabki teda rohkem telefonina kui nutiseadmena, saab enam kui hästi ära teenindatud.

Samamoodi nagu autotootjadki, kes on oma mudelirividesse väikeste erinevustega autosid suutnud viimasel ajal muudkui juurde tikkida, siis ilmselt on kõigile ikkagi päeva lõpuks ostja ja sihtrühm olemas. Nagu ka Cati suhteliselt sarnased telefonid.

Rugged-tüüpi telefonide juures on veel üks mõnus kasutusargument, milleks on nende materjalide valik. Nimelt kui inimestel on komme oma uut telefoni igasuguste kotikeste ja ümbristega kaitsta ning hoida neid juba nagu kuldmunakesi, siis õnneks Cat telefonidega ei tule seda pähegi. Sa näed kohe, et see ei vaja sellist hellitamist, vaid kannatab robustset kohtlemist. Ehk lühidalt üks asi vähem elus, mille pärast muretseda.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Arvamusampsud

Töölisklass kohtub kontoriga ehk Cat S41 arvustus

Avaldatud:

Fotod: tootja

Cat on teada-tuntud rasketehnikatootja üle maailma. Kuid juba mõnda aega on nad kanda kinnitanud ka nii-öelda samale sihtrühmale telefonide tootmises. Tulemused polnud alguses midagi erilist, kuid nuputelefonidena olid nende „klotsid“ siiski nii mõnelgi töömehel taskus. Kui mindi üle esimestele puuteekraanidele, jäi seadmete kiirus ja toimetulek siiski kannatlikuma kasutaja puhul normide piiresse. Silmasin Cat-i mudeleid, kui nad tulid välja oma S-seeria kahe esimese mudeliga, S30 ja S40-ga. Kuid siiski jätsid nende näitajad pisut külmaks…

Alles pärast pooleaastast pausi, kui teatati FLIR-termokaameraga Cat S60 müügiletulekust, hakkas huvi suurenema. Kui sain käed külge, oli üllatus suur. Tegu oligi tõepoolest nii hea seadmega, nagu paberil paistis, lisaks veel hea materjalide valik ja välimus. Puhta viieline poiss.

Kuid 2017. aastal anti teada S-seeria teiste mudelite uuendusest, siis turundus oli tehtud väga hea S60 mudeliga ning ootused uute n-ö „1“-seeriate osas olid kõrged.

Asjad, mis äratasid S41 mudeli puhul tähelepanu:

  • Li-Ion 5000 mAh Aku
  • IP68 – vee- ja tolmukindel ja põrutuskindel-
  • Full-HD ja Corning Gorilla Glass 5 (kriimukindel klaas)
  • Andmete järgi oluliselt parem kaamera kui eelkäijal (8 vs 13 MP)
  • Väiksematest asjadest: Dual-SIM võimalus, võimekas protsessor, Android 7.0

Mõeldud-tehtud ja kõlab hästi – tellitud!

Kui telefon käes, sai hakatud asja uurima. Esmamulje oli üllatav, et rugged-tüüpi asjandus polegi nii suur ja raske kui varasemalt arvasin. Siinkohal võiks täpsustuseks mainida, et olles varasemalt kasutanud kahte telefoni korraga, oli kaaluvõit märgatav. Minule just isiklikult valmistas meelehead Androidi opsüsteem. Olles varasemalt kasutanud töötelefoniks nupukat ja isiklikuks Nokia Lumia 930 Windows Phone’i, siis värskelt avanenud võimaluste maa tundus nagu Kevin üksinda kauges linnas isa krediitkaardiga.

“Värskelt avanenud võimaluste maa tundus nagu Kevin üksinda kauges linnas isa krediitkaardiga”

Võib-olla üleüldine välimus tundub natuke igavavõitu, olles võrrelnud teda Cat S60 mudeliga. Aga arvestame ka hinnavahega: kallim peabki parem olema, ja soodsam ikka millegi arvelt. Seega esmakogemuse eest 4,5 tärni.

Jätkates telefoni omadustest ja nende lubaduste vettpidavusest, siis suurim ootus oli siiski aku ees. „No kui ränk see saab siis olla?“ – faktid: igapäevaselt on sees kaks SIM-kaarti, mobiilne andmeside, heledus ca 50 %, e-post, Skype, Viber, Messenger ning vahepeal lisanduvad muusika, sotsiaalmeediat ning kaamera kasutamine. See kõik annab mulle reaalse akuaja 3-4 päeva.

Kui vaatame tema kasutusmugavust ning omadusi nii tarkvaralise kui füüsilise koha pealt, võiks kiirelt välja tuua mitu head aspekti: väga vali ja hea kuuldavus ning head mikrofonid teevad suhtluse ka lärmakas keskkonnas väga mugavaks; eraldi tähelepanu on Cati puhul küljepealsel kollasel nupul, millest saab kiirelt taskulambi käivitada või midagi muud sinna alla programmeerida. Asjad, millest siiski puudust tunnen oleksid helendavad navigatsiooninupud ekraani all, sest see vajab vastasel korral harjumist. Kõige rohkem kurvastab aga tõsiasi, et kaamera ei suutnud minu ootusi päriselt täita. Tõsi, olen märganud, et valguse käes on pildid päris head, kuid kui tegu on kesisema valgusega, on head pilti raske saada. Aga valgem aeg ootab ees, eks näeb, kuidas see suvepiltidega hakkama saab. Süsteemisiseselt saeb natuke mu närve tema Dual-SIM-juhtimissüsteem, kus iga kord pean valima millise SIM-kaardi pealt helistan ja ei saa mällu jätta numbreid, kus telefon vaikimisi juba teaks, mis kaarti tahan kõneks kasutada. Lisaks on talvisel ajal rääkides juhtunud mõned korrad, kus kõrva vastas hoides lülitatakse ekslikult sisse valjuhääldi või aktiveerub mikrofonilukk. Kuid see on ka kõik.

“Kui tegu on kesisema valgusega, on head pilti raske saada…”

Täitsa tarbetuks funktsiooniks jääb minu silmis Power Share mille kaudu saad justkui teisi seadmeid elustada ehk oma telefoni akupangaks muuta teistele telefonidele või seadmetele. Kuna tegelikult leiad alati mingi muu USB-pesa või laadija, kuhu oma tühi seade sisse pista. Seda enam on see tüütu, kuna peaksid pisikest telefoniga kaasa tulevat Micro USB-USB  juhet kaasas kandma, kuhu teised seadmed omakorda ühendada tuleks.

Kokkuvõtteks

Sattusin äsja ühel objektil suhtlema erinevate valdkondade töömeestega ja kui jutt läks töötelefonide peale, vupsasid kiiresti kolme mehe taskust välja just S60 mudelid ning seda just oma termokaamera tõttu. Elektrik saab vaadata, kus mingid ahelad on kuumad; torumees näeb, kus soe vesi liigub või kus lekib; ehitaja näeb külmad kohad konstruktsioonis jne. Seega arvan, et oma ala spetsialist ei koonerda tööriistu ja ka telefoni valides ja vähemate omadustega soodsam telefon ei pruugi olla just selle Cat-tüüpi-telefonikasutaja esimene valik. Mida siis järeldada: kas osta S41?  Võiks öelda, et tegu on ikkagi päris õnnestunud tootega ja kes müttab väljas, ehitab, spordib, ujub või saunatab, sellele on ta ikka üks asendamatu kaaslane küll. Eriti kui on teemaks Dual-SIM ning ei viitsi akut pidevalt laadida. Kes aga sooviks veel enamat, see võib võrrelda antud mudelit S60-ga ja vajadusel oodaku selle mudeliuuendust.

PLUSSID: Kõva, heas hinnas, kõva kuuldavusega (nagu välitöödel vaja) ja hea akuga

MIINUSED: Minu jaoks suhteliselt tarbetu teistele „täkku“ andmise funktsioon, nõrgapoolne kaamera.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Arvamusampsud

X1 Yoga 2 ehk Lenovo äriklassi lipulaeva hübriidversioonist on väljas uus mudel

Avaldatud:

Fotod: Kuvar

Eelmisel aastal tutvustati avalikkusele Lenovo Thinkpad X1 sarja disaini ja sisu ning Lenovo Yoga sarja funktsionaalsusega äriklassi sülearvutit Lenovo Thinkpad X1 Yoga. Sel aastal on ilmavalgust näinud samanimeline teise generatsiooni versioon. Aasta tagasi võtsin vaatluse alla esimese generatsiooni mudeli, aga kas teise generatsiooni mudel on ka parem?

Baasmudeli näitajad

Protsessor Intel® Core™ i5-7200U
Mälu 8GB DDR3 1866MHz / 256GB SSD
Ekraan 14.0″ WQHD (2560×1440) IPS
Ühendused 3x USB 3.0, 2x USB 3.1 C, LAN, HDMI, microSD, sõrmejälgelugeja, veebikaamera
Operatsioonisüsteem Windows 10 Pro 64bit
Aku 4-elemendiga, 56Wh
Garantii 3 aastat
Hind 1799€ (Eesti soodsaim)

Minu testitud mudeli konfiguratsioon oli kübeke võimsam:

  • 14” OLED 2560x1440p IPS puuteekraan
  • 512GB SSD
  • Kõik muu sama

Disain, korpus, välimus, füüsiline pool

Sülearvutil on olemas peamised Lenovo Thinkpad’i tunnused – matt, musta värvi korpus (olemas ka hõbedase korpusega) ning üksikud punased detailid. Sülearvuti on õhuke ja kerge, valmistatud tugevast süsinikkiu ja plastiku segust ning metallist hingedega – kaaludes vaid 1,36 kg, mis on ideaalne pidevalt sülearvutit vajavale aktiivsele inimesele.

Arvuti puutetundlikku ekraani on võimalik 360 kraadi pöörata, et seda põhimõtteliselt 14” tahvelarvutina kasutada. Lenovo on oma X1 Yoga arvutitesse lisanud ka erilise funktsiooni, kus ekraani 360-kraadisel pööramisel liiguvad klaviatuuri klahvid sujuvalt korpuse sisse – tulemuseks sirge aluspind, kus klaviatuur ei sega arvuti kasutamist tahvelarvutina. Nüüd on juurde poogitud ka klahvide liikumine korpusse arvuti sulgemiseks, mis hoiab ekraani paremini. Osalt on see positiivne – eelmise generatsiooni puhul välja toodud probleemi ekraani ära vajumisega ekraani ääre peale toetudes enam ei esine ning ekraan püsib väga stabiilselt valitud asendis. Negatiivne on aga see, et näiteks esimesel korral arvuti ekraani tahvelarvuti asendisse pöörates kartsin tõsimeeli, et ekraan tuleb korpuse küljest ära (NB! Selline funktsionaalsus antud sülearvutil puudub). Kõikidel Thinkpad’idel on teadatuntud funktsioon keerata arvuti ekraan korpusega 180-kraadise nurga alla – nii ka sellel X1 Yoga’l. Umbes 200 kraadist edasi pöörates tuleb aga justkui takistus ette ning edasine keeramine on väga vaevaline, kuulda on ka kerget naksatust. Arvasin, et ehk alguses on see tavaline, kuid paarinädalase kasutuse jooksul olukord paremaks ei läinud ning siiani on pööramine kergelt vaevaline.

Kui hingesid lähemalt mitte vaadata, on väliselt raske öelda, et tegu pole klassikalise ThinkPadiga.

Sülearvuti klaviatuur on stabiilne, mugava suurusega ning madala/heleda/automaatse taustvalgustusega. Minu testmasinal oli USA asetusega klaviatuur, mis tegi kirjutamise kohati keeruliseks, kuna näiteks klahv < > puudub ning ‘ on harjumatus kohas. Muidugi on klaviatuuri võimalik vahetada, kuid ilmselt ei sega asetus enamjaolt inglise keeles kirjutavat kasutajat, programmeerijale võib aga peavalu tekitada. Touchpad on piisava suurusega ning vajutamisel peaaegu helitu, Touchpadi kohal on lisaks Lenovole iseloomulikud hiireklahvid. Touchpadist paremal asub ka sõrmejäljelugeja, millega on hea tagada oma andmetele lisaturvalisus, kuid reaalsuses ei töötanud see umbes 40% kordadest – miks, ei oska öelda.

Pettumust valmistas aga ala klaviatuuri all – see ei ole absoluutselt stabiilne. Käte toetamisel korpuse alumisele osale on tunda, kuidas korpus vajub, justkui poleks see korralikult kinnitatud või korpuse ülemise ja alumise poole vahel valitseks tühjus. Selline ebastabiilsus tuli üldiselt tugeva korpuse kõrval ebameeldiva üllatusena – jätab arvutist odava mulje.

Võib väita, et esimese generatsiooni X1 Yoga korpus oli õnnestunum. Miks aga maksta mitusada eurot uuema versiooni eest lisaks?

Üks (ja ainus) põhjus – sülearvuti ekraan. Kirjutasin eelmisel aastal, et X1 Yoga 2016 ekraan on imeline. X1 Yoga 2017 ekraan on aga erakordne, eriti kui selleks on minu testitud mudelil olnud 2560×1440 OLED ekraan (laialdasemalt on levinud tava-QHD ekraaniga mudelid). Kõik värvid on eredad nii kõrgel kui madalal heledusel. Sellegipoolest on kõrgeimal heledusel arvuti kasutamine väga energiakulukas ning samuti silmadele harjumatu, kuid teatud hetkedel tuleb tõesti kasuks. Puutetundliku ekraani kasutamine on tunduvalt meeldivam, kui 2016. aasta versiooni puhul – seekord on tõesti olemas 10-puudutuse tundlikkus, kiire reaktsioon puudutusele ning kvaliteetse tahvelarvuti ekraani tunne. Kuna tegemist on (OLED) puuteekraaniga, siis on ekraan läikiv, mitte matt, mistõttu on sülearvuti ekraani väga edukalt võimalik kasutada peeglina – kelle jaoks positiivne, kelle jaoks mitte. Arvutiga on taaskord kaasas Thinkpad Pen Pro 3, millega on väga mugav arvutis märkmeid teha või kasvõi lihtsalt joonistada.

Ühendused

2017. aasta X1 Yoga puhul on Lenovo laadimispesa asendatud kahekordse Thuderbolt 3/USB-C pesaga. See tähendab, et selle Lenovo laadijaga on võimalik laadida väga paljusid erinevaid seadmeid, nende hulgas nii arvuteid kui ka telefone USB-C laadimispesaga. Lisaks on sülearvutil kahel küljel kokku 3 USB 3.0 pesa ning HDMI, mini-Ethernet pesad, tagumisel äärel on SD-kaardi ja SIM-kaardi pesa. Isiklikult eelistaksin, kui sülearvutil oleks ka sisseehitatud ID-kaardi lugeja, kuid välise ID-kaardi lugeja olemasolul saab iga eestlane hakkama, lisaks on hetkel juba Mobiil-ID laialt levinud. SIM-kaardiga internetiühenduse stabiilsust ma testida ei jõudnud, küll aga kasutasin pidevalt Wi-Fi-ühendust. Testides samaaegselt kahte ThinkPad’i, oli veebilehekülgede laadimine X1 Yoga puhul aeglasem, tihti tekkis probleeme Wi-Fi-ühenduse loomise ja hoidmisega. Arvuti all asuvad kõlarid ei tootnud küll eriti rikkalikku ja sügavat heli, sellegipoolest oli helikvaliteet üpris hea.

Nüüd ulatuvad klahvid korpusest välja (enne oli klaviatuuri jaoks korpuses lihtsalt tühimik), nupud vajuvad sisse arvutit sulgedes või tahvli asendisse pannes.

Arvuti kasutamine

X1 Yoga töötas tavakasutusel ideaalselt, lisaks veebisirvimisele ning dokumentide haldamisele sai testitud mudelil olnud 7. generatsiooni i5 protsessor hästi hakkama ka näiteks Minecraft’i ja kergemate simulatsioonide mängimisega. 2016. aasta mudeli puhul oli probleemiks ventilaatori valjudus, mida esineb veidi ka sellel mudelil, kuid üldiselt on ventilaator vaiksem. Tootja lubab X1 Yoga’le kuni 13-tunnist akukestvust, minu testitud mudelil jäi akukestvus intensiivse kasutuse puhul 6-7 tunni kanti.

Kokkuvõte

Peab tunnistama, et kõigis teistes aspektides peale ekraani oli X1 Yoga 1. generatsioon parem kui hetkel testitud 2. generatsioon. Kui esimene Yoga juba olemas on, siis uuendada kindlasti ei tasu. X1 Yoga 2 on saadaval nii parema kui veidi kehvema konfiguratsiooniga kui minu testitud mudel, kuid ka kõige odavama mudeli hind on üpris krõbe.

X1 Yoga 2 andis testimiseks Notebooks.ee. Mudelitega saab tutvuda siin. 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

POPID POSTITUSED

Spelling error report

The following text will be sent to our editors: