Connect with us

Arvamusampsud

Apple iPhone SE on imeväike telefon, mis tõesti töötab

Avaldatud:

Aegade alguses olid kaasaskantavad telefonid väga suured ning nende kaasas kandmiseks oli vaja palju jõudu. Siis aga läksid telefonid väiksemaks. Nüüd viimase paari aastaga on telefonid jälle läinud suureks ning veidi aega tagasi, aasta alguses, ebaharilikul ajal, tõi Apple avalikkuse ette uue iPhone’i, milleks on SE nime kandev nutitelefon. Telefonis on uut tegelikult väga vähe. Ainsaks uueks asjaks on kahe olemasoleva telefoni kokkupanek, mida varem pole olnud, aga sisult ja välimuselt mitte midagi uut ei ole.

Need kaks telefoni, mille põhjal on n-ö uus iPhone loodud, on kõige võimsam eelmisel aastal müüki tulnud 700 eurot maksev iPhone 6S ja 2013. aastal ilmavalgust näinud iPhone 5S, mis on tegelikult veel omakorda jätkuversioon sellest eelnevale iPhone 5-le, nagu 6S tegelikult on minimaalse uuenduskuuri läbinud iPhone 6.

iPhone SE puhul on telefoni korpuse sees peituv võetud iPhone 6Silt ja korpus ning 5Silt. Kuidas see kooslus toimib ja millise mulje see jättis?

Vasakul iPhone 6S, keskel iPhone 6 ja paremal SE

Vasakul iPhone 6S, keskel iPhone 6 ja paremal SE

Esiteks peab tunnistama, et telefoni kasutama õppimine võttis ligi nädal aega. Seda ekraani suuruse pärast. Olles viimased aastad kasutanud igapäevaselt viie- ja kuuetolliste ekraanidega nutitelefone, oli tõeliseks katsumuseks harjuda uuesti 4-tollise ekraaniga seadmega, mis oli veel kolm aastat tagasi täiesti tavaline. Selle pärast ei pea kartma, et ekraanilt ei näe teksti lugeda, aga suuremaks väljakutseks oli klaviatuuri kasutamine, kuna tähed on väga väiksed ning eestikeelne automaatparandus puudub. Seega peab kasutama ülimat sõrmetäpsust ja ehk ka puutepliiatsit, kui on vaja korrektselt kirjutada. Samuti pole Apple suutnud praeguseni klaviatuuril eraldi välja tuua täpitähti, mille trükkimiseks peab endiselt hoidma ilma täppideta tähti all ja siis valima ilmunud valikust sobiva täpitähe.

Kui klaviatuuri kasutamine on lõpuks selge, saab alles rääkida õigest kasutuskogemusest. See on muutunud päris heaks, kuigi alguses poleks seda oodanud. Telefoni on tõeliselt mugav ühe käega kasutada. Jah, ma kasutan ka palju suuremaid telefone ühe käega, mille juures peab käe asendit muutma, kui ekraani ülaosas midagi teha on vaja, aga SE puhul saab käsi olla alati samas asendis ja ainult põial peab veidi liikuma. Samuti on telefon ka väga kerge, kaaludes veidi üle 100 grammi. Koostekvaliteet on nagu iPhone’idel ikka ehk esmaklassiline. iPhone SE on valmistatud metallist ja klaasist. Käes hoides jätab see väga soliidse mulje.

Rääkides liikumisest, tuleb Apple’it kiita ka tarkvara hea liikumise eest. iOS on alati olnud korralik operatsioonisüsteem, millelt ei ootaks nii head sujuvust ja töökindlust, kui vaadata näiteks protsessorit, millel on kõigest 1,8 GHz taktsagedus, aga siiski kõik mängud ja mitme rakenduse vahel liikumised toimivad väga kiirelt ja siinkohal midagi halba öelda ei saagi.

Kaamera kohta midagi halba öelda ei saa. Telefoni taga on 12-megapiksline 2.2 avaga kaamera, mis pildistab detailseid ja korralikke fotosid ning teeb ka ilusat 4K UHD videot. Kõige lahedam on endiselt aegluubis video 240 kaadrit sekundis, mida väga paljud teiste tootjate mudelid ei tee. See võimaldab kiiresti liikuvad objektid või inimesed panna pärast telefonis aeglaselt ja sujuvalt liikuma. Kaamera on tehnilisest aspektist sama, mis suuremal iPhone 6Sil, ent SE mudeli kaamera on ilusti korpuse sees ning pole osaliselt sellest väljas. Kaamera juures on väga muljetavaldav ka selle kiirus. Kaamerarakendus avaneb väga kiirelt ning ka pildi tegemine ja salvestamine käib silmapilkselt. Testfotosid vaata siit

Esikaamera on üks paarist asjast, mis ei ole sama iPhone 6Siga

SE esikaameral on 1.2 megapikslit. Võrdluseks: 6Si esikaamera on 5-megapiksline ja ava on pisut väikesm. Esikaameraga selfie’sid leidis uuesti tõestust müüt, et megapikslid pole hea pildi jaoks olulised. Ka hämaras saab iPhone SE-ga jäädvustada Instagrami üles riputamiseks piisava kvaliteediga fotosid. Lihtsalt need on 5 korda väiksema suurusega kui 6Sil, aga kvaliteet on sotsiaalmeedia jaoks täiesti piisav. Suure väljaprindiga tekib raskusi.

iPhone SE. Foto: Kuvar

Foto: Kuvar

Olenemata mahutavuselt väiksest akust, kestab see endiselt väga pikalt. Ühe päeva saab telefoni ilma probleemideta kasutada vabalt. Kui mõned korrad päevas meile lugeda ja videoid vaadata ning pisut veebis surfata, siis pidas telefon vastu isegi kolm päeva. Kindlasti üheks oluliseks akusäästjaks on ekraan, mille resolutsioon 640 x 1136 pikslit jääb isegi alla HD-d. Kuna ekraan on väike ja Apple on vaeva näinud, et kõik ametlikud rakendused ja avakuva head välja näeksid, ei saa ka ekraani kohta otseselt midagi halvustavat öelda.

Paraku sõrmejäljelugeja pole pärit iPhone 6Silt, vaid on koos korpusega sama, mis iPhone 5Sil ehk esimesel Apple’i telefonil, millel üldse sõrmejäljelugeja on. Sõrmejäljega telefoni avamine võtab märgatavalt kauem aega, kui iPhone 6S ja 6S Plus mudelitel, ent hakkama telefon saab selle ülesandega.

Apple’i uusima nutitelefoni andis Kuvarile testimiseks Tele2

 

[wp-review id=””]

Andmed

Ekraan 4-tolline, 1136×640 resolutsiooniga, 326 pikslit tolli kohta
Kaamera 12-megapiksline, UHD video, 240fps aegluubis video
Mõõtmed 123,8 x 58,6 x 7,6 mm
Kaal 113 grammi
Tarkvara iOS 9. Sügisel saab iOS 10
Aku 1624 mAh
Ühendused Lightning laadimiseks, 3.5mm kõrvaklapipesa, Bluetooth, Wi-Fi, 4G LTE
Protsessor 64-bitine Apple A9, 1.84 GHz

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Arvamusampsud

Töölisklass kohtub kontoriga ehk Cat S41 arvustus

Avaldatud:

Fotod: tootja

Cat on teada-tuntud rasketehnikatootja üle maailma. Kuid juba mõnda aega on nad kanda kinnitanud ka nii-öelda samale sihtrühmale telefonide tootmises. Tulemused polnud alguses midagi erilist, kuid nuputelefonidena olid nende „klotsid“ siiski nii mõnelgi töömehel taskus. Kui mindi üle esimestele puuteekraanidele, jäi seadmete kiirus ja toimetulek siiski kannatlikuma kasutaja puhul normide piiresse. Silmasin Cat-i mudeleid, kui nad tulid välja oma S-seeria kahe esimese mudeliga, S30 ja S40-ga. Kuid siiski jätsid nende näitajad pisut külmaks…

Alles pärast pooleaastast pausi, kui teatati FLIR-termokaameraga Cat S60 müügiletulekust, hakkas huvi suurenema. Kui sain käed külge oli üllatus suur. Tegu oligi tõepoolest nii hea seadmega, nagu paberil paistis, lisaks veel hea materjalide valik ja välimus. Puhta viieline poiss.Cat on teada-tuntud rasketehnikatootja üle maailma. Kuid juba mõnda aega on nad kanda kinnitanud ka nii-öelda samale sihtrühmale telefonide tootmises. Tulemused polnud alguses midagi erilist, kuid nuputelefonidena olid nende „klotsid“ siiski nii mõnelgi töömehel taskus. Kui mindi üle esimestele puuteekraanidele, jäi seadmete kiirus ja toimetulek siiski kannatlikuma kasutaja puhul normide piiresse. Silmasin Cat-i mudeleid, kui nad tulid välja oma S-seeria kahe esimese mudeliga, S30 ja S40-ga. Kuid siiski jätsid nende näitajad pisut külmaks… Alles pärast pooleaastast pausi, kui teatati FLIR-termokaameraga Cat S60 müügiletulekust, hakkas huvi suurenema. Kui sain käed külge oli üllatus suur. Tegu oligi tõepoolest nii hea seadmega, nagu paberil paistis, lisaks veel hea materjalide valik ja välimus. Puhta viieline poiss.

Kuid 2017. aastal anti teada S-seeria teiste mudelite uuendusest, siis turundus oli tehtud väga hea S60 mudeliga ning ootused uute n-ö „1“-seeriate osas olid kõrged.

Asjad, mis äratasid S41 mudeli puhul tähelepanu:

  • Li-Ion 5000 mAh Aku
  • IP68 – vee- ja tolmukindel ja põrutuskindel-
  • Full-HD ja Corning Gorilla Glass 5 (kriimukindel klaas)
  • Andmete järgi oluliselt parem kaamera kui eelkäijal (8 vs 13 MP)
  • Väikematest asjadest: Dual-SIM võimalus, võimekas protsessor, Android 7.0

Mõeldud-tehtud ja kõlab hästi – tellitud!

Kui telefon käes, sai hakatud asja uurima. Esmamulje oli üllatav, et rugged-tüüpi asjandus polegi nii suur ja raske kui varasemalt arvasin. Siinkohal võiks täpsustuseks mainida, et olles varasemalt kasutanud kahte telefoni korraga, oli kaaluvõit märgatav. Minule just isiklikult valmistas meelehead Androidi opsüsteem. Olles varasemalt kasutanud töötelefoniks nupukat ja isiklikuks Nokia Lumia 930 Windows Phone’i, siis värskelt avanenud võimaluste maa tundus nagu Kevin üksinda kauges linnas isa krediitkaardiga.

“Värskelt avanenud võimaluste maa tundus nagu Kevin üksinda kauges linnas isa krediitkaardiga”

Võib-olla üleüldine välimus tundub natuke igavavõitu, olles võrrelnud teda Cat S60 mudeliga. Aga arvestame ka hinnavahega: kallim peabki parem olema, ja soodsam ikka millegi arvelt. Seega esmakogemuse eest 4,5 tärni.

Jätkates telefoni omadustest ja nende lubaduste vettpidavusest, siis suurim ootus oli siiski aku ees. „No kui ränk see saab siis olla?“ – faktid: igapäevaselt on sees kaks SIM-kaarti, mobiilne andmeside, heledus ca 50 %, e-post, Skype, Viber, Messenger ning vahepeal lisanduvad muusika, sotsiaalmeediat ning kaamera kasutamine. See kõik annab mulle reaalse akuaja 3-4 päeva.

Kui vaatame tema kasutusmugavust ning omadusi nii tarkvaralise kui füüsilise koha pealt, võiks kiirelt välja tuua mitu head aspekti: väga vali ja hea kuuldavus ning head mikrofonid teevad suhtluse ka lärmakas kekskonnas väga mugavaks; eraldi tähelepanu on Cati puhul küljepealsel kollasel nupul, millest saab kiirelt taskulambi käivitada või midagi muud sinna alla programmeerida. Asjad, millest siiski puudust tunnen, oleksid helendavad navigatsiooninupud ekraani all, sest see vajab vastasel korral harjumist. Kõige rohkem kurvastab aga tõsiasi, et kaamera ei suutnud minu ootusi päriselt täita. Tõsi, olen märganud, et valguse käes on pildid päris head, kuid kui tegu on kesisema valgusega, on head pilti raske saada. Aga valgem aeg ootab ees, eks näeb, kuidas see suvepiltidega hakkama saab. Süsteemisiseselt saeb natuke mu närve tema Dual-SIM-juhtimissüsteem, kus iga kord pean valima millise SIM-kaardi pealt helistan ja ei saa mällu jätta numbreid, kus telefon vaikimisi juba teaks, mis kaarti tahan kõneks kasutada. Lisaks on talvisel ajal rääkides juhtunud mõned korrad, kus kõrva vastas hoides lülitatakse ekslikult sisse valjuhääldi või aktiveerub mikrofoni lukk. Kuid see on ka kõik.

“Kui tegu on kesisema valgusega, on head pilti raske saada…”

Täitsa tarbetuks funktsiooniks jääb minu silmis Power Share mille kaudu saad justkui teisi seadmeid elustada ehk oma telefoni akupangaks muuta teistele telefonidele või seadmetele. Kuna tegelikult leiad alati mingi muu USB-pesa või laadija, kuhu oma tühi seade sisse pista. Seda enam on see tüütu, kuna peaksid pisikest telefoniga kaasa tulevat Micro USB-USB  juhet kaasas kandma, kuhu teised seadmed omakorda ühendada tuleks.

Kokkuvõtteks

Sattusin äsja ühel objektil suhtlema erinevate valdkondade töömeestega ja kui jutt läks töötelefonide peale, vupsasid kiiresti 3 mehe taskust välja just S60 mudelid ning seda just oma termokaamera tõttu. Elektrik saab vaadata, kus mingid ahelda on kuumad, torumees näeb, kus soe vesi liigub või kus lekib, ehitaja näeb külmad kohad konstruktsioonis jne. Seega arvan, et oma ala spetsialist ei koonerda tööriistu ja ka telefoni valides ja vähemate omadustega soodsam telefon ei pruugi olla just selle Cat-tüüpi-telefonikasutaja esimene valik. Mida siis järeldada: kas osta S41?  Võiks öelda, et tegu on ikkagi päris õnnestunud tootega ja kes müttab väljas, ehitab, spordib, ujub või saunatab, sellele on ta ikka üks asendamatu kaaslane küll. Eriti kui on teemaks Dual-SIM ning ei viitsi akut pidevalt laadida.Kes aga sooviks veel enamat, see võib võrrelda antud mudelit S60-ga ja vajadusel oodaku selle mudeliuuendust.

PLUSSID: Kõva, heas hinnas, kõva kuuldavusega (nagu välitöödel vaja) ja hea akuga

MIINUSED: Minu jaoks suhteliselt tarbetu teistele „täkku“ andmise funktsioon, nõrgapoolne kaamera.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Arvamusampsud

X1 Yoga 2 ehk Lenovo äriklassi lipulaeva hübriidversioonist on väljas uus mudel

Avaldatud:

Fotod: Kuvar

Eelmisel aastal tutvustati avalikkusele Lenovo Thinkpad X1 sarja disaini ja sisu ning Lenovo Yoga sarja funktsionaalsusega äriklassi sülearvutit Lenovo Thinkpad X1 Yoga. Sel aastal on ilmavalgust näinud samanimeline teise generatsiooni versioon. Aasta tagasi võtsin vaatluse alla esimese generatsiooni mudeli, aga kas teise generatsiooni mudel on ka parem?

Baasmudeli näitajad

Protsessor Intel® Core™ i5-7200U
Mälu 8GB DDR3 1866MHz / 256GB SSD
Ekraan 14.0″ WQHD (2560×1440) IPS
Ühendused 3x USB 3.0, 2x USB 3.1 C, LAN, HDMI, microSD, sõrmejälgelugeja, veebikaamera
Operatsioonisüsteem Windows 10 Pro 64bit
Aku 4-elemendiga, 56Wh
Garantii 3 aastat
Hind 1799€ (Eesti soodsaim)

Minu testitud mudeli konfiguratsioon oli kübeke võimsam:

  • 14” OLED 2560x1440p IPS puuteekraan
  • 512GB SSD
  • Kõik muu sama

Disain, korpus, välimus, füüsiline pool

Sülearvutil on olemas peamised Lenovo Thinkpad’i tunnused – matt, musta värvi korpus (olemas ka hõbedase korpusega) ning üksikud punased detailid. Sülearvuti on õhuke ja kerge, valmistatud tugevast süsinikkiu ja plastiku segust ning metallist hingedega – kaaludes vaid 1,36 kg, mis on ideaalne pidevalt sülearvutit vajavale aktiivsele inimesele.

Arvuti puutetundlikku ekraani on võimalik 360 kraadi pöörata, et seda põhimõtteliselt 14” tahvelarvutina kasutada. Lenovo on oma X1 Yoga arvutitesse lisanud ka erilise funktsiooni, kus ekraani 360-kraadisel pööramisel liiguvad klaviatuuri klahvid sujuvalt korpuse sisse – tulemuseks sirge aluspind, kus klaviatuur ei sega arvuti kasutamist tahvelarvutina. Nüüd on juurde poogitud ka klahvide liikumine korpusse arvuti sulgemiseks, mis hoiab ekraani paremini. Osalt on see positiivne – eelmise generatsiooni puhul välja toodud probleemi ekraani ära vajumisega ekraani ääre peale toetudes enam ei esine ning ekraan püsib väga stabiilselt valitud asendis. Negatiivne on aga see, et näiteks esimesel korral arvuti ekraani tahvelarvuti asendisse pöörates kartsin tõsimeeli, et ekraan tuleb korpuse küljest ära (NB! Selline funktsionaalsus antud sülearvutil puudub). Kõikidel Thinkpad’idel on teadatuntud funktsioon keerata arvuti ekraan korpusega 180-kraadise nurga alla – nii ka sellel X1 Yoga’l. Umbes 200 kraadist edasi pöörates tuleb aga justkui takistus ette ning edasine keeramine on väga vaevaline, kuulda on ka kerget naksatust. Arvasin, et ehk alguses on see tavaline, kuid paarinädalase kasutuse jooksul olukord paremaks ei läinud ning siiani on pööramine kergelt vaevaline.

Kui hingesid lähemalt mitte vaadata, on väliselt raske öelda, et tegu pole klassikalise ThinkPadiga.

Sülearvuti klaviatuur on stabiilne, mugava suurusega ning madala/heleda/automaatse taustvalgustusega. Minu testmasinal oli USA asetusega klaviatuur, mis tegi kirjutamise kohati keeruliseks, kuna näiteks klahv < > puudub ning ‘ on harjumatus kohas. Muidugi on klaviatuuri võimalik vahetada, kuid ilmselt ei sega asetus enamjaolt inglise keeles kirjutavat kasutajat, programmeerijale võib aga peavalu tekitada. Touchpad on piisava suurusega ning vajutamisel peaaegu helitu, Touchpadi kohal on lisaks Lenovole iseloomulikud hiireklahvid. Touchpadist paremal asub ka sõrmejäljelugeja, millega on hea tagada oma andmetele lisaturvalisus, kuid reaalsuses ei töötanud see umbes 40% kordadest – miks, ei oska öelda.

Pettumust valmistas aga ala klaviatuuri all – see ei ole absoluutselt stabiilne. Käte toetamisel korpuse alumisele osale on tunda, kuidas korpus vajub, justkui poleks see korralikult kinnitatud või korpuse ülemise ja alumise poole vahel valitseks tühjus. Selline ebastabiilsus tuli üldiselt tugeva korpuse kõrval ebameeldiva üllatusena – jätab arvutist odava mulje.

Võib väita, et esimese generatsiooni X1 Yoga korpus oli õnnestunum. Miks aga maksta mitusada eurot uuema versiooni eest lisaks?

Üks (ja ainus) põhjus – sülearvuti ekraan. Kirjutasin eelmisel aastal, et X1 Yoga 2016 ekraan on imeline. X1 Yoga 2017 ekraan on aga erakordne, eriti kui selleks on minu testitud mudelil olnud 2560×1440 OLED ekraan (laialdasemalt on levinud tava-QHD ekraaniga mudelid). Kõik värvid on eredad nii kõrgel kui madalal heledusel. Sellegipoolest on kõrgeimal heledusel arvuti kasutamine väga energiakulukas ning samuti silmadele harjumatu, kuid teatud hetkedel tuleb tõesti kasuks. Puutetundliku ekraani kasutamine on tunduvalt meeldivam, kui 2016. aasta versiooni puhul – seekord on tõesti olemas 10-puudutuse tundlikkus, kiire reaktsioon puudutusele ning kvaliteetse tahvelarvuti ekraani tunne. Kuna tegemist on (OLED) puuteekraaniga, siis on ekraan läikiv, mitte matt, mistõttu on sülearvuti ekraani väga edukalt võimalik kasutada peeglina – kelle jaoks positiivne, kelle jaoks mitte. Arvutiga on taaskord kaasas Thinkpad Pen Pro 3, millega on väga mugav arvutis märkmeid teha või kasvõi lihtsalt joonistada.

Ühendused

2017. aasta X1 Yoga puhul on Lenovo laadimispesa asendatud kahekordse Thuderbolt 3/USB-C pesaga. See tähendab, et selle Lenovo laadijaga on võimalik laadida väga paljusid erinevaid seadmeid, nende hulgas nii arvuteid kui ka telefone USB-C laadimispesaga. Lisaks on sülearvutil kahel küljel kokku 3 USB 3.0 pesa ning HDMI, mini-Ethernet pesad, tagumisel äärel on SD-kaardi ja SIM-kaardi pesa. Isiklikult eelistaksin, kui sülearvutil oleks ka sisseehitatud ID-kaardi lugeja, kuid välise ID-kaardi lugeja olemasolul saab iga eestlane hakkama, lisaks on hetkel juba Mobiil-ID laialt levinud. SIM-kaardiga internetiühenduse stabiilsust ma testida ei jõudnud, küll aga kasutasin pidevalt Wi-Fi-ühendust. Testides samaaegselt kahte ThinkPad’i, oli veebilehekülgede laadimine X1 Yoga puhul aeglasem, tihti tekkis probleeme Wi-Fi-ühenduse loomise ja hoidmisega. Arvuti all asuvad kõlarid ei tootnud küll eriti rikkalikku ja sügavat heli, sellegipoolest oli helikvaliteet üpris hea.

Nüüd ulatuvad klahvid korpusest välja (enne oli klaviatuuri jaoks korpuses lihtsalt tühimik), nupud vajuvad sisse arvutit sulgedes või tahvli asendisse pannes.

Arvuti kasutamine

X1 Yoga töötas tavakasutusel ideaalselt, lisaks veebisirvimisele ning dokumentide haldamisele sai testitud mudelil olnud 7. generatsiooni i5 protsessor hästi hakkama ka näiteks Minecraft’i ja kergemate simulatsioonide mängimisega. 2016. aasta mudeli puhul oli probleemiks ventilaatori valjudus, mida esineb veidi ka sellel mudelil, kuid üldiselt on ventilaator vaiksem. Tootja lubab X1 Yoga’le kuni 13-tunnist akukestvust, minu testitud mudelil jäi akukestvus intensiivse kasutuse puhul 6-7 tunni kanti.

Kokkuvõte

Peab tunnistama, et kõigis teistes aspektides peale ekraani oli X1 Yoga 1. generatsioon parem kui hetkel testitud 2. generatsioon. Kui esimene Yoga juba olemas on, siis uuendada kindlasti ei tasu. X1 Yoga 2 on saadaval nii parema kui veidi kehvema konfiguratsiooniga kui minu testitud mudel, kuid ka kõige odavama mudeli hind on üpris krõbe.

X1 Yoga 2 andis testimiseks Notebooks.ee. Mudelitega saab tutvuda siin. 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Arvamusampsud

Sony Xperia XZ Premium

Avaldatud:

XZ Premiumi peegel. Foto: Aaron Yoo (CC)

Mis sellest, et mullu sügisel poodidesse jõudnud ja meie poolt kiita saanud Sony Xperia XZ on ka praegu väga hea soodsama hinnaga telefon, ei saanud ju Sony ometigi jätta esitlemata uusi mudeleid – soodustelefoni XA1, XZs ja kõige vingemat XZ Premiumi, mis on testimiseks meie kätte testimiseks ununenud ligi kolmeks kuuks.

See on üks suur müüt, et peegel ei sobi telefoni taha

Sony kõige võimsamate ja kulukamate telefonide olemust, et tervet tagakülge katab peegel, laidetakse palju, sest teoreetiliselt nii peegeldav ja läikiv pind ei saa ju kaua ilusana püsida. Saab küll! Sõrmejäljed on muidugi kerged tekkima, aga kriimud ei teki üldse kergelt (või nad tekivad, aga pole näha). Sõrmejälgede tekkimist tagaküljele on vältida päris raske, küll aga korra (või rohkem) päevas telefoni taguse lapiga puhastamine ei tohiks kelleltki tükki küljest võtta.

Rääkime aga hoopis peegli kasulikkusest. Esiteks – peegel on edev, eriti kuldsel versioonil.Teiseks – peegel on praktiline, näiteks kontrollimaks oma soengut ja vaatamaks, kas midagi on hamba vahel. Kui välja jätta tüütu telefoni puhastamine, mis tuleb XZ Premiumi soetamisega automaatselt päevaplaani hulka lisada, on peegel üllatavalt vasupidav ja praktiline.

Kaamera on nii ja naa

XZ Premiumi kaamera on Sony sõnul küll parim, mis iial tehtud, kuid pärast pikka kasutamist saab öelda, et kaamera on tänapäeval pigem keskpärane. Tore on näha, et nüüd on pildistamise kiirus oluliselt parem kui varem (enne pidi ootama lausa mitu sekundit, et pilt saaks tehtud ja salvestatud). Alles on jäetud ka füüsiline päästikunupp, mis on väga tore
nähtus.

XZ Premiumi kaamerarakendus. Foto: Aaron Yoo (CC)

Kahjuks aga see, mis on pildistamise juures kõige olulisem – pildikvaliteet – on kehv. Telefon on tavaliselt pildistamisvahend, mis on alati taskust võtta, et saaks kiired momendid jäädvustatud, kuid XZ Premiumiga pole seda kõige parem teha, kuna automaatrežiimis tehtud pildid (olgem ausad – see on režiim, mida kõige rohkem kasutatakse) pole nii hea
kvaliteediga, et neid uhkusega sotsiaalmeedias või mujal jagada. Ehkki värvid on paigas ka hämaramas (mis oli varem üheks puudusteks), ei suuda kaamera tihti fokusseerida õiget punkti. Tundub, et peale pildistamist üritab telefon automaatselt piltide teravust digitaalselt tõsta, et varjata halba pildikvaliteeti, kuid tulemus pole kiita. Kahju on ka sellest, et nagu Sony telefonidel ka varasemalt, pole võimalik automaatrežiimis HDRi kasutada, nii et vastu valgust pildistamise ilma ise parameetreid seadistamata võib põhimõtteliselt ära unustada. Kaamera on kasutatav, aga palju sellest loota ei tasu.

Varasem kehv kaamera pole eriti paremaks läinud, küll aga on juurde lisatud võimalus teha aegluubis videot koguni 960 kaadrit sekundis! Vau-efekt tekib muidugi seda arvu nähes, kuid praktikas kaob too efekt ja vaimustus kiiresti, sest reaalselt aegluubis videot saab salvestada nii umbes ühe sekundi. Justnimelt, ühe sekundi. Kui video salvestama panna, salvestatakse seda tavakiirusega. Kuid selle sekundi aegluupvideo tarvis tuleb uuesti salvestusnuppu vajutada ja saabki kätte umbes 1 sekundi jagu videot, mis aeglustatakse automaatselt. Tõsi, hiljem see enam üks sekund pole, sest seda on päris kõvasti aeglustatud, kuid pelgalt ühe korraga on raske kiiresti liikuvat objekti või elusolendit peale saada. Isiklikult meeldiks rohkem, kui saaks salvestada aegluubis videot kauem (nagu iPhone’iga, millel taolist piirangut pole – kõik salvestav video ongi juba 240 k/s vaikimisi, hiljem saab valida aeglustatava koha) ja sealjuures ei peaks kaadrisagedus olema nii hea. Usun, et vahepealne variant oleks ka teostatav ja see oleks kasutajasõbralikum.

Võimsust jagub, akut ka

Rääkides aga positiivsemast: aku on justkui põhjatu ja telefon pole kordagi aeglaseks muutnud. Aku kestab muretult terve päeva, mis on tänapäeval juba piisavalt hea. Pardal on Qualcommi uus ja võimas Snapdragon 835 protsessor, mis saab väga hästi hakkama mängude, äppide ja paljude Chrome’i akende samaaegse kuvamisega. Olulisem protsessorist ja selle mudelist on aga see, et kõik töötab väga sujuvalt ja hästi ning sealjuures püsib telefon jahedana. Ekraaniks on UHD resolutsiooniga (3840x2160p) paneel, mille kohta mõned aastad tagasi Z5 Premiumi juures inimesed lõpmatult “Vau!” ütlesid, pole enam nii eriline. Tõsi, Sony on vahepeal justkui tagasisidet kuulda võtnud ja telefoni kasutajaliidese lülitanud UHD peale, samuti saab nüüd YouTube’i äpis 4K resolutsiooniga üleslaetud videoid vaadata UHD resolutsiooniga, aga nii väikse ekraani peal pole see nii efektne ja menüüs olevad ikoonid on nagunii palju kordi suurendatud, et need oleks loetavad/nähtavad, nii et efekt läheb osalislt kaduma.

Kokkuvõte

XZ Premium. Foto: Aaron Yoo (CC)

Sony Xperia XZ Premium pole täielik ebaõnnestumine. Korpus, jõudlus, veekindlus, sõrmejäljelugeja ja mälukaardipesa olemasolu on väga head, kuid kaamera ja hind panevad mõtlema, kas poleks mitte sama raha eest parem Samsung Galaxy S8 või iPhone 7? On küll, sellepärast peaks XZ Premiumi hind paarisaja euro võrra langema, et seda osta
soovitada julgeks.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: