ÕpetusedLahtimõtestaja

Kuidas maakodus internetti saada?

0

Praegu on kaabliga internet paljudel olemas ning neile, kes elavad linnast väljaspool või otsivad lihtsalt suvilasse internetilahendust, on välja töötatud mitmeid lahendusi, millele siin artiklis pilgu peale viskame.

Milline internet?

Enne, kui asume internetivõimaluste juurde, tuleb rääkida internetist endast. Tasuta lõunaid pole olemas. Interneti maht ja suurus olenevad suuresti konkreetsest vajadusest.

Kõige mugavam oleks kasutada mobiilioperaatori juures internetipaketti (või multipaketti, mis sisaldab nii internetti kui kõnesid), sest selle saab mugavalt iseteeninduses või esinduses tellida ning maksmine käib lepingu järgi (kui oled lepinguline klient). Mobiilse andmeside paketid algavad üldiselt 2 GB juurest ja lõppevad ligi 50 GB juures. Hinnavahemik on ka päris suur. Kui eriti palju internetti vaja ei lähe (võib-olla veidi kirjade ja uudiste lugemiseks), siis peaks piisama ka väikestest pakettidest – 2 või 5 GB peaks asja ära ajama.

Kui aga soovid internetti kasutada/jagada mõne ruuteriga (nendest lähemalt allpool), siis võib olla mõistlikum hoopis kuumaksuvaba/ettemaksuga internetikaardi soetamine. Sellega ei kaasne ühtegi lepingut, tuleb vaid raha kaardile laadida enne kasutamist ning seejärel saab aktiveerida kindla kesktvusega internetipaketi. Näiteks – oled maakodus ühe nädala ja võtad ühenädalase internetipaketi Elisast, mis maksab 5 eurot ja sisaldab 7 GB internetti, millest peaks tagasihoidliku kasutamise korral piisama küll. Internetipakette on saadaval ka üheks päevaks ja kuuks ajaks ning neid pakuvad kõik Eesti mobiilioperaatorid, kusjuures neid on saadaval ka koos netipulgaga – siis on ka hinnad kallimad.

Kõige lihtsam: kasuta olemasolevat

Kõige kiirem viis internetti kaablist ja kodust eemal kasutada on nutitelefon. Kõikidel lähima 5 aasta vanustel telefonidel on vähemalt 3G ja praegustel 4G interneti tugi olemas. Samuti on peaaegu kõikidel nutitelefonidel olemas võimalus mobiilset andmesidet teiste seadmetega jagada. Jagamiseks on mitu võimalust:

  1. Jagada internetti Wi-Fi-na – kõikide telefonide, tahvelarvutite, sülearvutite jt seadetega saab kasutada;
  2. Bluetoothina;
  3. Kaabliga – ainult ühe arvutiga

Wi-Fi-na on ilmselt kõige mugavam ja parem internetti jagada, sest nii saab ühendada kõige rohkem seadmeid korraga. Kui läheduses on ka teisi inimesi, tasub kindlasti panna tekitatud Wi-Fi võrgule parool (peaks sisaldama nii tähti kui numbreid ja olema vähemalt 8 tähemärgi pikkune) ja valida kõrgeim krüptimise tüüp WPA2 PSK. Mõnel telefonil (näiteks Huawei mudelitel) saab valida ka maksimaalse ühendatud seadmete arvu. See võib osutuda kasulikuks näiteks siis, kui on soov, et teised läheduses olevad inimesed internetti kasutada ei saaks. Kokku saab telefoni Wi-Fi võrguga ühendada 8 seadet.

Ruutereid on poes mitmeid, aga millist valida?

Kui soovid midagi telefonist vastupidavamat ja püsivamat, siis võiks kaaluda mõne ruuteri soetamist. Tõsi, endiselt on müügil ka mitmed modemid ehk suupärasemalt: netipulgad – kuid nendega otse mitme seadme vahel internetti jagada ei saa ning see läheks liiga kulukaks, kui soetada lisaks pulgale ka vastav netipulgaga ühendatav ruuter.

Üheks küllaltki hea hinnaga telefoni alternatiiviks on taskuruuter, näiteks Huawei E5377s. Nagu nimigi ütleb, on see väike ruuter, mis mahub taskusse ja lisaks sisseehitatud akule pakub maksimaalseid kiiruseid kuni 150Mbit/s/50Mbit/s. Sisseehitatud aku tähendab seda, et ruuter töötab ilma vooluvõrku ühendamata kuni 6 tundi, mis on suurepärane näiteks pikkadeks autosõitudeks või koguni telkimiseks. Huawei E5377s maksab hetkel Elisas välja ostes kliendihinnaga 79 eurot. See oleks koos kuumaksuvaba internetikaardiga päris tõhus komplekt, kui telefonist ei piisa. Tänu kuumaksuvabale internetile ei ole sel juhul igakuiseid kindlaid kulusid ja maksta saab vastavalt vajadusele ja kasutamisele.

Teist-tüüpi ruuterid on n-ö tavaruuterid, millel pole akut ega nii head kompaktsust ning need pole mõeldud kaasa võtmiseks, vaid ühte kohta jätmiseks. Tavaruuter (mobiilse internetiga) sobib ka tihedalt külastatavasse maakodusse, aga hästi ka tavakodusse, kuhu internetikaabel ei ulatu. Viimase aasta jooksul on kõik Eesti mobiilioperaatorid hakanud pakkuma ka piiramatu andmemahuga internetipakette, mis sobivad koju suurepäraselt. Üheks sellise ruuteri miinuseks on aku puudumine ja teiseks hind – see maksab Telias hetkel 169 € (Huawei E5186 mudel). Teine miinus – kiirus on piiratud, aga umbes 20Mbit/s allalaadimiskiirusest peaks paljudele inimestele piisama.

Kuidas internetti säästa?

Ükskõik, kas kasutad mobiilset internetti telefonis või jagad teiste seadmetega, on peaaegu alati probleem sama: andmemahtu pole väga palju (v.a piiramatu mahuga internetipakettidel). Siin on mõned näpunäited internetimahu säästmiseks, et seda võimalikult kauaks jätkuks:

  • Lae soovitud filmid ja videod seadmesse juba varem. Videote ja filmide veebist vaatamine võtab väga palju internetti. Seetõttu oleks soovitatav need enne seadmesse alla laadida. Netflix hakkas hiljuti toetama filmide ja seriaalide allalaadimist Androidiga seadmete mälukaartidele, muide.
  • Kui mõnda videot on vaja väga vaadata, siis ära tee seda maksimaalsel resolutsioonil. Nii YouTube, ERR kui ka paljud teised pakuvad võimalust video kvaliteeti langetada ja tõsta. Püüa video kvaliteet võimalikult madalaks panna, sest nii kulub selle vaatamiseks ja kuulamiseks internetti palju vähem.
  • Muusika kuulamine ei võta nii palju andmesidet kui videote vaatamine, ehkki ka muusika kuulamisel soovitame kvaliteedi võimalikult madalaks seada.
  • Kasuta sisseehitatud  säästmisvõimalusi. Okei, Facebooki kiirteavituste väljalülitamist ei suudaks paljud inimesed välja kannatada, aga näiteks Google Chrome veebilehitseja oskab internetti säästa, kui lülitada sisse Data Saver režiim seadistustest.
  • Alla- ja üleslaadimised püüa ära teha mujal. Lisaks veebipõhistele videovaatamisplatvormidele ja teistele sarnastele platvormidele võtavad mitmesuguste failide alla- ja üleslaadimised samuti palju internetimahtu. Kui vähegi võimalik, tuleks sellised tegevused ära teha mujal või kui on vaja neid teha piiratud internetimahuga kohas, siis nii madala kvaliteediga, kui vähegi välja kannatad.
  • Jälgi internetikasutust. Igas nutitelefonis, tahvelarvutis ja tavaarvutiski on vastav koht tarbitud interneti jälgimiseks, kust saab näha kindla perioodi vältel kasutatud interneti kogumahtu ning ka kõiki rakendusi koos nende internetikasutusega. Sealt saab hästi aimu, mille peale kulub internetti palju, ning saab midagi ette võtta.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Acer Revo Build – stiilne ja põnev moodularvuti

Eelmine lugu

Eestlaste nutikas koeravilla kogub investoreid

Järgmine lugu

Sulle võib ka meeldida:

More in Õpetused