Connect with us

Elisa

Kuidas võidelda tüütute spämmkõnede ja -sõnumite vastu?

Avaldatud:

Arvatavasti on iga teine telefoniomanik olnud olukorras, kus talle helistab tundmatu number, aga kõne vastu võtmisel see katkestatakse või on kõne tagasi helistamisel kaasa toonud soovimatu lisakulu telefoniarvel. Samuti on liikvel SMS sõnumid, mis reklaamivad erinevaid tooteid või ärgitavad edastama kolmandatele osapooltele isiklikke andmeid. Elisa tooteturunduse osakonnajuht Mailiis Ploomann kummutab ümber levinumad müüdid, mis spämmkõnede ja sõnumite ümber ringlevad ning jagab praktilisi nõuandeid, kuidas soovimatute kõnede ja sõnumite vastu võidelda.

Kõige levinum on müüt, et välismaa suunakoodiga numbritele vastamine tähendab kliendi jaoks suuri telefoniarveid. Ploomanni sõnul on tähtis meeles pidada, et sissetulevatele kõnedele vastamine ei ole tasuline. „Kui telefonile tekib vastamata kõne tundmatult välismaa numbrilt, siis sellest mingit ohtu ei ole ning rahalist kulu ka mitte, kui tagasi ei helistata,“ selgitab Ploomann. Juhul kui telefonile jäetakse sõnum või vastamata kõne võõra suunakoodiga tundmatult numbrilt, on targem seda täielikult ignoreerida. Samuti ei tohiks avada SMS sõnumites olevaid linke, sest need võivad suunata ebausaldusväärsetele veebilehtedele või peita endas pahavara, mis kopeerib telefonist isiklikke andmeid ja edastab need soovimatutele isikutele. Samuti soovitab Ploomann seadistada telefoni selliselt, et MMS sõnumeid automaatselt alla ei laetaks.

Kui kolmandatele osapooltele edastatakse isiklikke andmeid, ei ole spämmkõned ja –sõnumid mitte ainult tüütud, vaid omavad potentsiaalset ohtu telefoniomaniku andmete turvalisusele. Sarnaselt e-mailile saabuvatele spämmkirjadele, kus Nigeeria printsid teatavad miljoni eurosest pärandusest, ei tasu tõsiselt võtta ka SMS sõnumeid, mis lubavad vastutasuks e-maili aadressile, pangakontole või muudele isikuandmetele suuri rahasummasid. Kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, on arvatavasti tegemist pettusega. Mitte kunagi ei tohiks levitada enda pangakonto numbrit, isikukoodi ega teisi isikuandmeid.

Tihti tekitab küsimusi ka see, kust pahatahtlikud spämmerid meie telefoninumbreid saavad. Levinud on numbrite genereerimine spetsiaalsete arvutiprogrammidega juhuvaliku alusel, aga tähele tasuks panna ka seda, millist infot ise enda kohta veebis levitame. „Spämmi puhul kasutatakse andmebaase, kuhu info koguneb veebis enda andmete jagamisest. Mida vähem oma numbrit välismaa ning ka osade kodumaiste veebilehtede juures jagada, seda parem. Alati enne numbri jagamist tuleks mõelda, kas firma, kuhu enda number teada antakse, on piisavalt usaldusväärne,“ täpsustab Ploomann.

Juhul kui number on sattunud spämmerite huviorbiiti, on telefonis võimalik blokeerida sissetulevaid sõnumeid ja kõnesid kindlatelt numbritelt. Seda on osade telefonide puhul võimalik teha kõneseadete alt. Ploomann soovitab nutitelefonide omanikel häirivate korduvate kõnede puhul kasutada spetsiaalseid kõne blokeerimisäppe, mille leiab vastavalt Google Play poest, iTunes’ist ja teistest usaldusväärsetest äpipoodidest. „Blacklist äpid või Call Block äpid võimaldavad piirata kõnesid tundmatutelt numbritelt või juba teada olevatelt konkreetsetelt numbritelt,“ selgitab Ploomann. Seesugused äppe on saadaval laias valikus ning enamus neist on kasutajatele kättesaadavad tasuta.

Nii nagu ka e-maili spämmi suhtes, saavad inimesed järjest teadlikumaks erinevatest mobiili teel levivatest petuskeemidest ning teadlikkuse tõus teeb ka spämmerite elu raskemaks. Kõige olulisem nõuanne spämmiga tegelemiseks on säilitada kaine mõistus. Samuti ei tasu lasta ennast tüütutest spämmkõnedest ja sõnumitest häirida, sest olemas on kõiksugu erinevaid võimalusi, kuidas nendest vabaneda.

Elisa ootab alati ka klientide tähelepanekuid tüütute spämm-kõnede ja sõnumite kohta. Operaator saab omaltpoolt uurida, kust kõned ja sõnumid tegelikult tulevad ning vajadusel teisi kliente informeerida ja hoiatada.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Eesti

Elisa ehitab Harjumaale 100 uut tugijaama

Avaldatud:

Elisa alustas sel nädalal Harjumaal 4G võrgu tihendamise töödega ning lisab järgneva kuu aja jooksul maakonda 100 uut tugijaama, investeerides välja ehitusse üle miljoni euro. Tarbijale tähendab see 4G interneti kiiruste kasvu kuni kolm korda.

Nelja nädala pärast on Harjumaal 90-95% Elisa 4G võrgust teise sageduskihiga kaetud, mis lubab klientidele pakkuda senisest kuni 3 korda suuremaid interneti kiiruseid,“ ütles Elisa juhatuse liige Toomas Polli.

„Arvestades mobiilse interneti mahtude meeletut kasvu viimasel aastal, mis peegeldub nii klientide kasutamisharjumuste arengus ning lemmikrakenduste tarbimissageduses on 4G võrgu tihendamine ja teise sageduskihi rajamine loogiline samm ning see ei jää sugugi viimaseks – Harjumaale on plaanis mõnda piirkonda ka kolmanda sageduskihi lisamine. Elisa eesmärgiks on turule tuua 5G internet ning erinevate sageduste ühendamisega liigume uue tehnoloogia turule toomise suunas.“

Toomas Polli sõnul on teise sageduskihi jaotus üle kogu piirkonna ühtlane ning aluseks on võetud reaalne kliendikasutus ehk et igal pool, kus on vajadus, siis seal ka 4G võrk tihedamaks muudetakse. Kui hetkel on Elisa 4G võrk 800 MHz sagedusega, siis teine kiht tuleb valdavalt 1800 MHz-ga ja kolmas kiht 2600 MHz-ga.

„Hetkel ulatuvad Harjumaal ühe kliendi arvestuses teoreetiliselt kiirused kuni 75 ja reaalselt kuni 50 megabitini sekundis. Teise sageduskihi lisandudes saame rääkida aga kiirustest, mis teoreetiliselt ulatuvad kuni 225 ja reaalselt umbes 175 – 200 megabitini sekundis. Kolmanda kihi puhul on vastavad näitajad juba 375 ja reaalselt terminali olemasolul kuni 350 megabitti sekundis,“ lausus Toomas Polli. „Sedavõrd tiheda võrgu puhul ei tohiks probleeme esineda ka tippkoormuse korral, olgu selleks siis jalgpalli MM finaalmängu või Eurovisiooni lõppkontserdi jälgimisel.“

Harjumaal saavad teise sageduskihi enamus Elisa 4G võrgu tugijaamadest ning kolmas sageduskiht lisandub üksikute sektoritena laiali üle Harjumaa. Kõige rohkem tuleb kolmandat sageduskihti Viimsi ja Muuga piirkonda.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Konkurentsiamet andis loa Elisa ja Starmani ühinemiseks

Avaldatud:

16. märtsil Konkurentsiametilt ühinemisloa saanud Elisa ja Starmani eesmärgiks on üheskoos luua juhtiv kommunikatsiooni- ja meelelahutusettevõte Eestis.

Elisa Eesti AS tegevjuhi Sami Seppäneni sõnul annab tänane otsus võimaluse hakata looma ühisettevõtet, mis on suuteline pakkuma klientidele nii kommunikatsiooni- kui ka meelelahutusteenuseid. „See on väga suur samm edasi kogu turu ja klientide seisukohast vaadatuna. Turule tekib pea 1000 töötajaga suurettevõte, mis pakub oma klientidele laia teenusvalikut, sealhulgas mobiilside, interneti püsiühendust, TV-teenuseid koos järelevaatamise, salvestamise ja videolaenutuse võimalustega, pilvekontori teenust, lugemiselamusi Elisa Raamatus, Google Play maksevõimekust, m-id teenust ja palju muud,“ andis Sami Seppänen ülevaate tekkinud laiaulatuslikust tootevalikust.

Starmani ja Elisa ühinemine on Seppäneni sõnul väga loomulik samm ja asjade kulg, sest kommunikatsioon  ja meelelahutus on tänapäeval üha enam lõimumas. „Piirid hägunevad järjest rohkem, nutitelefonis on üha olulisemaks muutunud videote vaatamise kogemus ning televisioon omakorda on kolimas nutiseadmetesse,“ osutas Sami Seppänen turul tekkinud trendile. „See on ka põhjus, miks Elisa ostis Starmani, tulevikus on nutiseadmed ja videote vaatamine mis iganes vormis väga tihedalt omavahel seotud ning terviklikus ühisettevõttes oleme valmis kliendile meelepäraseid meelelahutuse elamusi ka pakkuma.“

Seppänen ütles, et täna on eesmärgiks võetud luua uus terviklik ettevõte aastaga. „Kaks edukat ettevõtet on üheskoos veelgi tugevamad ning sünergiat on palju. Kõige olulisem sünergia ongi teenusvaliku laienemine kliendile,“ rääkis Elisa tegevjuht. “Hiljemalt aastaga tulemegi turule ühendatud teenuste ja uute lahendustega,“ lubas ettevõtte juht.

Elisa allkirjastas ostutehingu Starmani omanike, Polaris Invest`i ja Com Holding`uga eelmise aasta lõpus, 13. detsembril 2016, mille kohaselt sai Elisa 100% ulatuses AS Starman omanikuks. Tehingu hinnaks oli 151 miljonit eurot.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Elisa ostab Starmani

Avaldatud:

Elisa ja Starmani omanikud, Polaris Invest ja Com Holding on allkirjastanud leppe, mille kohaselt saab Elisa 100% ulatuses AS Starman omanikuks. Omandamise hinnaks on 151 miljonit eurot, mille Elisa tasub rahaliste vahenditega.

Elisa strateegiliseks eesmärgiks on tugevdada turupositsiooni koduturgudel. Tehingu tulemusena tekib Eesti turule uus ja tugev, laia teenusvalikuga ettevõte, mis toob nii Elisa kui ka Starmani klientideni mobiilside, interneti püsiühenduse ja TV teenused.

Starman on Eestis turuliider tasulise TV teenuse ning teisel positsioonil interneti püsiühenduse pakkujana, omades vastavalt 35% ja 20%-list turuosa. 2015. aastal ulatus Starman Eesti käive 37 miljoni ja ettevõtte ärikasum enne kulumit (EBITDA) 18 miljoni euroni. Starman Eesti töötajate arv on 320 inimest. 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus oli ettevõttel 122 000 kaabeltelevisiooni ja 88 000 interneti püsiühenduse klienti.

Elisa on Eestis juhtiv mobiilsideteenuste pakkuja erakliendi segmendis. Elisas töötab 610 inimest. 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus oli Elisal 662 000 klienti.

Mõlema ettevõtte töötajatele avaneb palju uusi arenemisvõimalusi, sest teenusvalik ja kasutusel olevate tehnoloogiate arv kasvab hüppeliselt.

Tehingu läbiviimine eeldab Eesti Konkurentsiameti aktsepteerimist ja mõne teise antud tehingule tüüpilise tingimuse täitmist. Elisa hinnangul jõuab tehing lõpliku kinnitamiseni 2017. aasta esimeses kvartalis.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: