Connect with us

TOP 5

Parimad üliõhukesed sülearvutid, mida sel aastal osta

Avaldatud:

Me pole Kuvaris eriti palju sülearvutitest kirjutanud. Parandame selle vea TOP 5 parimate üliõhukeste sülearvutitega, mille võiks 2017. aastal osta küll, kui piisavalt vajadust ja raha on. Eriti soodsad siin loos olevad sülearvutid ei ole, nii et kui soovid näha sarnast lugu ka soodsate sülearvutite kohta, siis võid meile teada anda.

Apple MacBook

MacBook. Foto: Wikimedia Commons

MacBook. Foto: Wikimedia Commons

Apple’i MacBook Air sülearvuti on algusest peale olnud justkui etaloniks teistele, et selline on üks õige kvaliteetne, aga väga õhuke ja hea akukestvusega sülearvuti. 2015. aastal otsustati MacBook Airi mudelid hüljata ning toota arvutit nimega MacBook. Tegemist on arvutiga, mis on sarnane Airiga, kuna ka see on väga õhuke, kvaliteetne ja mugav sülearvuti, kuid MacBookilt eemaldati mälukaardilugeja ning tavamõõdus USB-pesad ja magneetiline laadimispesa. Kõigi nende asemel on nüüd vaid üks USB C pesa, mis vajab tavapäraste seadmete ühendamiseks adapterit. Kui tahta veel laadimise ajal teisi seadmeid kasutada, on olukord veelgi hullem. Ravimiks on vastav adapter, mis muudab USB C-pesa teiseks USB C pesaks (et laadida) ning annab juurde ka tavamõõdus USB pesa ja HDMI.

Apple’i MacBook ei ole siinmainitud mudelitest kõige võimsam ega ka kõige rohkemate pesadega arvuti, aga kui Windowsi operatsioonisüsteem pole meelepärane, siis on MacBook ainus kaasaaegne valik.

Acer Swift 7

Acer Swift 7. Foto: Kuvar

Acer Swift 7. Foto: Kuvar

Aceri Swift 7 sülearvuti on niigi õhukesest MacBookist veelgi õhem ja sel on kaks USB C pesa. MacBookist halvem on: klaviatuur – see on väga väike ja taustavalgustuseta; kõlarid ei ole nii hea kvaliteediga ja asuvad sülearvuti all; arvuti läheb tihti väga kuumaks. Aga kui need miinused välja arvata, on Swift 7 päris kvaliteetne, mugav ja kaua kestev MacBooki laadne sülearvuti. Suurim pluss? – see on MacBookist paarisaja euro võrra soodsam ehk umbes 1200 eurose hinnaga, aga MacBook maksab üle 1400 euro.

ASUS ZenBook

ASUS ZenBook 3. Foto: tootja

ASUS ZenBook 3. Foto: tootja

ASUS ZenBook on MacBookile veelgi sarnasem kui Swift 7, kuna sellel on samuti vaid üks USB C pesa (ja kõrvaklapipesa) ning ei midagi muud. ZenBooki kasuks räägivad suur klaviatuur, sõrmejäljelugeja(!), paremad kõlarid ning mitmed erinevad elegantsed värvivalikud. Kahjuks ZenBook nii vaikne pole kui MacBook ja Swift 7, kuna sellel on ventilaator, aga lihtsamaid toiminguid tehes see käima ei lähe, nii et see on enam-vähem talutav. ASUSe ZenBook 3 mudelite hinnad on 1500 euro ringis.

Dell XPS 15

Dell XPS 15. Foto: tootja

Dell XPS 15. Foto: tootja

Dellil XPS mudelite valik on üsnagi lai, saadaval on nii lahjemaid kui ka võimsamaid tõsisema töö jaoks loodud versioone. Dell on võtnud arvutis kasutavatele materjalidele pisut erineva lähenemise – alumiiniumi asemel kasutakse süsnikkiudu, mis on samuti kvaliteetne ning hingab paremini ehk käed ei hakka kirjutades ja puuteplaati kasutades nii palju higistama. Delli XPSi mudelite ekraanid on ka muljetavaldavad – võimsamatel mudelitel lausa QHD resolutsiooniga ning peaaegu olematu raamiga. Nii äärest-ääreni ekraani tõttu on veebikaamera paigutatud ekraanist allapoole, mis pole väga hea asukoht. Dellil on üks trump veel: arvutil on ka tavaline USB pesa. Delli XPSi mudelite hinnad algavad veidi rohkem kui tuhandest eurost ning lõpevad umbes 2 000 euroga (hinnad sõltuvad konfiguratsioonist).

HP Spectre 13

hp-spectre-13

HP Spectre 13. Foto: tootja

Enne Acer Swift 7 tulekut oli HP Spectre 13 kõige õhem sülearvuti maailmas. Spectre’i disain on omapärane: kõik kolm USB C pesa on paigutatud sülearvuti tahapoole (hingede juurde kõrgendikule) ning hinged ja osa arvuti välimusest on kuldset värvi. Klaviatuur on sellel üks parimatest ja tagantvalgustusega ning ka kõlarid on sellel eespool ja korralikud. Aku on HP mudelil veidi nõrgem kui teistel. HP Spectre’i hind on MacBookist soodsam, umbes sama, mis Acer Swift 7-l.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

TOP 5

5 nutikat nippi oma nutika telefoni kasutamiseks

Avaldatud:

Viskame pilgu peale telefonide nutikatele funktsioonidele – miks mitte neid kasutada, kui tootjad on näinud vaeva, et neid arendada ja telefonidele lisada.

Kindarežiim

Kindarežiim telefonides on juba muutumas standardiks. Tootjad arvestavad Eestimaa talvega, mis on nii külm ja lumine, et ilma kinnasteta on raske läbi ajada. Kuigi müügil on ka nutikindad, saab väga suure tõenäosusega kasutada telefonidega ka tavalisi kindaid, sõltuvalt nende materjalist. Selleks tuleb seadistuste alt aktiveerida kindarežiim ja justkui võluväel saabki ilma kindaid eemaldamata telefoni kasutada.

Sõrmejäljelugeja kui puuteplaat

Sõrmejäljelugejad on juba nii kiired ja täpsed, et väga palju enam paremaks minna ei saagi. Siiski saab neile lisavõimalusi juurde lisada. Huawei on oma telefonide sõrmejäljelugejad muutnud justkui puuteplaatideks – kui vastav võimalus sisse lülitada, siis saab sõrme üle sõrmejäljelugeja libistades teha kindlaid asju, näiteks ülevalt alla libistades avada kiirmenüü ning galeriis liikuda piltide vahel vasakult paremale ja vastupidi.

Telefon tagurpidi

Kuigi sissetuleva kõne ajal saab telefoni vaigistada ka heli vaiksemaks nupule vajutamisega, saab seda teha vastava funktsiooni aktiveerimisel ka lihtsalt telefoni tagurpidi lauale asetamisega.

Video salvestamine ja kuvatõmmiste tegemine

Ekraanivideo salvestamiseks on üks kavalam nipp, kui hakata menüüst vastavat nuppu otsima: koputa kaks korda kahe sõrmenukiga samaaegselt ekraanile. Kuvatõmmiste ehk ekraanipiltide tegemine on sama lihtne või isegi lihtsam, selleks tuleb teha ühe sõrmenukiga topeltpuudutus ekraanile ja ongi valmis.

Režiimid

Paljud telefonid tulevad režiimidega nagu avakuva stiil, nutikas abi, akurežiimid ja teised.

Avakuva stiile on tavaliselt kaks – üks tavaline ja teine suur. Suurendatud avakuva tasub sisse lülitatada, kui telefoni kasutab näiteks vanaema. Nii on ikoone paremini näha ja üthegi tavalist, näiteks äpiikooni, näha ei saagi.

Nutikas abi pole pelgalt üks režiim, vaid terve hulk praktilisi funktsioone. Sinna alla kuulub (Huawei telefonidel) navigeerimisriba, “jäta ootele” nupu seadistused, nutiklahv, liikumisega juhtimine, ühe käe kasutajaliides, hääljuhtimine, nutikas kaas, peakomplekti nutikas juhtimine, ajastatud sisse-/väljalülitamine, puutega keelamise režiim ning kindarežiim.

Akurežiime on tavaliselt mitu: jõudlus, nutikas ja ultra. Esimesel ja teisel eriti suurt erinevust pole, jõudlus kulutab lihtsalt veidi rohkem akut, kuna sellel pole midagi piiratud. Teine on pisut rohkem piiratud, sellega saab akukestvust umbes 40 minutit rohkem. Ning kolmas on väga põnev – tegu on ultra režiimiga, mis teeb ekraanipildi mustaks ja jätab kuni režiimi väljalülitamiseni alles vaid kõnede tegemise, sõnumid, kontaktid ja mitte midagi rohkemat. See lülitab välja ka mobiilse andmeside ja ükski tavaline äpp enam töötada ei saa – selle tulemusena saab telefoni kasutada poole kauem kui teiste akurežiimidega. Selle tasub aktiveerida just siis, kui telefoni pole vaja eriti palju kasutada, näiteks matkal. Kui on vaja näiteks kaardirakendust kasutada, siis saab ultra režiimi ka välja lülitada.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

TOP 5

TOP 5: tänavused tehnoloogiaalased aprillinaljad

Avaldatud:

Tänasel aprillikuu esimesel päeval on kombeks teha nalja. Praegusel digiajastul teevad nalju ka mitmed tehnoloogiaettevõtted nii Eestis kui välismaal. Viskame pilgu peale peamistele tänavustele tehnoloogiaalastele aprillinaljadele.

Photopointi VR-veebikaubamaja ja transport otse diivanile

Eestis tegutsev digitehnika kaupluste kett ja veebipood Photopoint teatas, et tänasest saab veebipoes tooteid valida ja uudistada VR-peakomplektiga. Lisaks sellele on uus transpordivalik: sinu diivan – see tähendab seda, et peale toote tellimist jõuab see vaid mõne hetkega Sinu diivanile, nii et ei pea isegi püsti tõusma ja ukseni minema.

Google Gnome

Google otsustas, et lisaks siseruumidesse loodud Google Home virtuaalassistendile võiks olla ka taoline seade välitingimustes. Google Gnome on aiapöialpoiss, mis vastab küsimustele ilma kohta, paneb käsu peale voolikust vee jooksma, paneb murutraktori sõitma ja palju muud. Ostunimekirja asju lisada ei saa, kuna selleks peab tuppa minema ja oma soovi teatama Google Home’ile.

Amazon Petlexa

Mitu aastat tagasi esitletud Amazoni Echo kõlarist, milles töötab virtuaalassistent Alexa, on nüüd tehtud uus versioon – Petlexa, mille ainsaks erinevuseks originaalse toote vahel on arusaamine loomadest, mitte inimestest. Ehk siis: koerad ja kassid saavad Petlexaga suhelda ja tellida toitu, uusi pildiraame, panna käima muusika esitlusloendeid ja palju muud.

Lexus Lane Valet

Kas oled kunagi nördinud olnud eesoleva aeglase autosõitja tõttu? Lexus tegi lahenduse Lane Valet, mis kasutades sõidukilt-sõidukile kommunikatsioonisüsteemi. Niisiis, kui ees olev sõitja on liiga aeglane, siis ta auto sõidutatakse automaatselt kõrvale, et teised saaksid mööda sõita.

Duolingo emotikonide keeleõpe

Dulingo uus kursus

Tuntud keeleõppimisrakenduse Duolingo uue keeleõppe kursuse iseloomustamiseks sobib kõige paremini selle tutvustus: “Emoji 😀 on rohkem kui kahe miljardi rahvusvahelise 🌎 milleeniumlase põhikeeleks. Käesoleva kursuse abiga saavad lapsevanemad 👱 👩 ja vanavanemad 👴👵 õppida lastega suhtlemist 👶 👧 – täielikult ilma sõnadeta! Vaatame tõele näkku: kellel on veel ⏰ sõnade jaoks?”

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

TOP 5

5 fakti telerite ajaloost, mida sa ei teadnud

Avaldatud:

Eestis Norstati läbi ­viidud telerivaatamis­e uuringu kohaselt va­atab Eesti elanikest ­tublisti üle poole eh­k lausa 65% inimestes­t televiisorit vähema­lt 1-3 tundi päevas. ­Naised on sealjuures ­67%-ga isegi suuremad­ telerivaatajad kui m­ehed. Uuringu kohaselt on Eestis valdav te­lerite suurus 40-49 t­olli, milline pildika­st on kodus 44% inime­stest. Teleritega seo­tud uued lahendused murravad inimeste koju­ juba igal aastal nin­g täna tundub võimatu­ ennustada, millised ­on telerid kas või lähitulevikus kümne aas­ta pärast. Samsung Ee­sti juhi Toomas Tiits­i sõnul liigub kogu m­aailm järjekindlalt s­inna suunas, et teler­ist võib peagi saada ­valdavalt selline kau­p, mida renditakse sa­mamoodi nagu autot ning vahetatakse iga pa­ari aasta tagant välj­a, et uusimaid tehnol­oogialahendusi ja par­imat vaatamiskogemust­ nautida. Küll on aga­ telerite ajaloos nii­ mõndagi hämmastavat,­ mida Sa varem ei pruukinud teada.

Maailma esimene teler­ näitas 12,5 kaadrit ­sekundis

Kui tänapäeva televis­ioonistandardid tunne­vad peamiselt kaadris­agedust 25fps (PAL) v­õi 29,97fps (NTSC), s­iis Šoti leiutaja Joh­n Logie Bairdi maailm­a esimene teler suuti­s 12 cm laiusele ekra­anile kuvada vaid 12,­5 kaadrit sekundis. S­elline pilt oli küll liikuv, ent tunduks p­raegusele vaatajale j­õnksutav. Selleks, et­ inimsilmale tunduks ­liikuv pilt sujuv, pe­ab ühes sekundis olem­a vähemalt 20 kaadrit­.

Eestis tulid televiis­orid müügile alles 19­55. aastal

Kuigi maailmas olid s­elleks ajaks olemas v­ärviteleviisorid, sii­s Eestis said inimese­d endale esimesed pil­dikastid soetada alle­s 1955. aastal. Põhju­s väga lihtne – enne ­polnud nendega siin l­ihtsalt midagi teha. ­Samal aastal alustas ­tööd Tallinna Televis­ioonistuudio ning sii­s oli ka Eestimaal te­lerist üht-teist juba­ vaadata.

Teleripult tähistas ä­sja oma 60. sünnipäev­a

Kas mäletate, kui vee­l paarkümmend aastat ­tagasi tuli kanali va­hetamiseks teleri juu­rde minna ning vastav­at nuppu vajutada või­ lülitit keerata? Teg­elikult on juhtmevaba­d teleripuldid olemas­ olnud märksa kauem. ­Robert Adleri 1956. a­astal leiutatud ultra­helil põhinevat teler­ipulti loetakse esime­seks omalaadseks ning­ see oli maailmas akt­iivselt kasutusel kun­i 1980ndate aastateni­, mil infrapunatehnol­oogia senise välja va­hetas. Ent mis kõige ­parem – Adleri pult t­öötas ilma patareidet­a!

Tänapäeva populaarne ­LED-tehnoloogia eksis­teeris juba 70ndatel

Ajalooürikud kirjelda­vad, kuidas James P. ­Mitchell arendas ja d­emonstreeris maailma ­esimest lamedat LED-t­ehnoloogial ehk valgu­st kiirgavatel dioodi­del põhinevat televii­soriekraani. Siiski k­ulus 30 aastat, enne ­kui teadus suutis väl­ja töötada sellised L­EDid, mis suudavad ki­irata igat värvi valg­ust. 2017. aasta algu­ses toimunud tehnoloo­giamessil CES teatas ­Samsung, et uue QLED ­tehnoloogia abil suud­avad telerid taasesit­ada kogu värviruumi s­ajaprotsendiliselt.

Teleri suurus on alat­es ajaloo algusest 74­-kordistunud

Kui maailma esimese t­eleri ekraani diagona­al oli vaevalt 5 toll­i, siis tänaseks tood­etud rekordteleri suu­rus oli lausa 370” eh­k 9,4 meetrit ja sell­e hinnalipikul ilutse­s 1,7 miljonit dollar­it. Kodumajapidamiste­sse saab täna poest o­sta või rentida taval­iselt siiski kuni 110­-tolliseid telereid, ­mis on “vaid” 2,8-mee­trised.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: