Vastavalt Euroopa Liidu määrusele peavad alates juulist Euroopa Liidu riikide e-allkirju tunnustama kõik Eesti riigi- ja omavalitsusasutused ning need eraettevõtted, kes osutavad avalikku teenust.
Sarnaselt peavad Eesti kodanike antud digiallkirju aktsepteerima ka teiste EL liikmesriikide avaliku sektori asutused.
Eestis saab alates käesoleva aasta veebruarist ID-tarkvaraga anda lisaks siseriiklikult kasutatavatele .bdoc-allkirjadele ka Euroopa Liidus tunnustatud .asice-vormingus digiallkirju.
ELis kehtiva elektroonilise allkirja avamiseks ja kontrollimiseks tuleks laadida ID-tarkvara. Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendi avamisel kontrollib DigiDoc tarkvara, kas allkirjastamiseks kasutatud sertifikaadi on välja andnud usaldatud asutus. Seejärel annab tarkvara teada, kas allkiri on Eesti mõistes kehtiv või kehtetu, teisisõnu: kas e-allkiri on võrdne omakäelise allkirjaga.
Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendid võivad esineda erinevates failivormingutes. Euroopas on hetkel kõige levinum e-allkirjastatud dokumendivorming PDF ning allkirjavorming laiendiga .asice. PDF-vormingus faili e-allkirja kontrollimiseks tuleb kasutajal avada fail DigiDoc kliendiga.
Euroopas kasutatakse terminit e-allkiri ning need jaotuvad nelja turvatasemesse. Neist kõrgeimat, omakäelisega võrdset allkirja nimetatakse Eestis digiallkirjaks. Riigid võivad kasutada ka madalama turvatasemega e-allkirju. Madalama turvatasemega e-allkirju võib aktsepteerida, kuid see ei ole kohustuslik. Hetkel puudub DigiDoc kliendis veel võimalus madalate turvatasemete eristamiseks.
Nüüd, kus riigi- ja omavalitsusasutustele on allkirjade tunnustamine kohustuslik, on ka erasektoril soovitatav digitaalallkirju käitlevaid infosüsteeme uuendada. Ainult nii saab garanteerida, et siin .asice-vormingus antud allkiri verifitseerub ka teiste riikide lahendustes ning vastupidi.
Eraisikutel peaks arvutis olema uusim DigiDoc klienditarkvara koos operatsioonisüsteemiga, mis seda toetab. Selle kooslusega on võimalik üleeuroopaliselt kehtivat .asice-vormingus e-allkirja turvaliselt nii anda kui ka lugeda.
Teavitustegevusi tehakse EL struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.