Avaldas 
Kui nooremad koolijütsid vajavad uue kooliaasta alguses vihikuid ja pliiatseid, siis gümnaasiumiõpilased vaatavad juba palju tehnoloogilisemate tarvikute poole. Kuna kooli alguseni on jäänud loetud päevad, Eesti meediafirma uuris, milliste tehnoloogiaseadmete vastu tuntakse enne kooliaasta algust huvi.
Tänapäeva kooliõpilane teeb suure osa kohustuslikest grupitöödest, kirjatükkidest ja uurimistöödest arvutis. Arvutit kasutatakse koolitöödeks juba algklassides, kuid vajadus sülearvuti järele tekib pigem gümnaasiumiealistel. “Osad tunnid toimuvad meil lauarvutitega klassis, kuid rohkem kasutame mobiilset arvutiklassi ehk siis sülearvutitega ruumi. Seda siis nii internetist info otsimiseks kui ka näiteks keeletundides kuulamisülesannete tegemiseks,” ütles Tallinna Reaalkooli 10ndasse klassi suunduv Birk Sepp.
Ka tehnikapoodides võib enne kooliaasta algust näha tavalisest rohkem noori uudishimulikke silmapaare, kes uitavad ringi arvutite sektsioonis. “Septembri alguses satub meie kauplustesse tavapärasest enam noori tehnikahuvilisi, kes uurivad nii süle- kui ka tahvelarvutite kohta,” ütles Experti tehnikakaupluste turundusjuht Joonas Kulli. “Noorte jaoks on oluliseks kriteeriumiks kindlasti arvuti suurus – soovitakse leida väikse ekraaniga arvutit, mida on mugav koos muu vajalikuga kooli kaasa võtta. Enamasti otsitakse arvutit, millega on mugav kirjutada kirjandeid ja uurimistöid ning samas ka tunnis konspekteerida. Tehnikateadlikumad noored vaatavad ka protsessori võimekust ning ekraani resolutsiooni. Teismeliste seas on populaarsed näiteks 13,3 tollise ekraaniga kiire SSD mäluseadmega sülearvutid, mis on kerged kaasas kanda. Teisalt ostetakse jätkuvalt palju ka 15,6 tollise ehk suurema ekraaniga sülearvuteid, mis on mugavad trükkimiseks. Ostuotsuse tegemisel saab tavaliselt määravaks siiski hind,” lisas Kulli. Sülearvuti ostu puhul tuleks arvestada ka sellega, et lisaks arvutile peaks soetama ka arvutikoti või vutlar, millega arvutit turvaliselt transportida.
Tahvelarvuti kui abitöövahend
Kui õpilane eelistab või kooli õppekord soosib konspekteerimist pigem paberi ja pliiatsi abil, võib mõistlikum olla hoopis tahvelarvuti ostmine. Tahvelarvuti plussiks on eelkõige mugavus, mis tuleneb seadme suurusest ja kaalust. Üldjuhul on tahvelarvuti ka odavam kui sülearvuti ning mahub igasse koolikotti. Kuna aga tahvelarvutiga on tülikas kirjutada pikki tekste, ei ole see käepärane konspekteerimiseks ega kirjalike ülesannete täitmiseks – tunnis saab seda kasutada pigem abi- kui töövahendina, kuid tunniväliselt on sellest kasu tekstide lugemisel.
“Tahvelarvutite ekraani resolutsioon on sedavõrd hea, et teksti lugemise osas on tippmudelid juba arvutiekraanidest ees. Hinna poolest on tahvlid soodsamad ning näeme ka nende müügis kasvavaid numbreid. Noorte seas langeb valik kõige sagedamini 4G ühendusega 10-tollistele tahvlitele, sest neid on mugav kõikjale kaasa võtta ning nad sobivad hästi nii lugemiseks kui ka vabal ajal filmide vaatamiseks,” sõnas Kulli.
Ettekanne mahub pinalisse
Lisaks sülearvutile ja tahvelarvutile tuleb õpilasel kasuks ka korraliku mälupulga kasutamine, millega on lihtne näiteks esitlusi kooli kaasa võtta. Mälupulgal jagub ruumi pigem väiksemate failide jaoks. “Mälupulka ostes tasub mõelda, kui palju seda kasutatakse ning kui suured dokumendid peaksid sellele mahtuma – tavalised PowerPointi esitlused mahuvad kenasti juba 8 või 4 gigabaidisele pulgale, mille hind jääb alla 10 euro, ” ütles Joonas Kulli, kuid lisas, et tasub võtta siiski suurem, kas 16 või 32 GB mälupulk, et sellest pikemaajaliselt kasu oleks.
Suurte failide transportimiseks on mõistlikum soetada mälupulga kallim sugulane ehk väline kõvaketas, mis võib mahutada lausa mitu terabaiti dokumente. Väline kõvaketas on ka hea võimalus arvutile lisamahu andmiseks, sest sellel saab hoida faile, mis arvuti kõvakettale ei mahu. Välisest kõvakettast on abi ka siis kui arvutiga peaks midagi juhtuma – kõik olulised dokumendid, mis on kettale salvestatud, jäävad alles. Kõige tänapäevasem oleks kasutada mõnda pilveteenust, mille kaudu saab esitluse või kirjandi saata õppejõule juba eelmisel päeval, muretsemata sellepärast, kas mälupulk üldse kaasas on.
