Connect with us

Eesti

Millist tehnoloogiat eelistab tänapäeva koolilaps?

Avaldatud:

Kui nooremad koolijütsid vajavad uue kooliaasta alguses vihikuid ja pliiatseid, siis gümnaasiumiõpilased vaatavad juba palju tehnoloogilisemate tarvikute poole. Kuna kooli alguseni on jäänud loetud päevad, Eesti meediafirma uuris, milliste tehnoloogiaseadmete vastu tuntakse enne kooliaasta algust huvi.

Tänapäeva kooliõpilane teeb suure osa kohustuslikest grupitöödest, kirjatükkidest ja uurimistöödest arvutis. Arvutit kasutatakse koolitöödeks juba algklassides, kuid vajadus sülearvuti järele tekib pigem gümnaasiumiealistel. “Osad tunnid toimuvad meil lauarvutitega klassis, kuid rohkem kasutame mobiilset arvutiklassi ehk siis sülearvutitega ruumi. Seda siis nii internetist info otsimiseks kui ka näiteks keeletundides kuulamisülesannete tegemiseks,” ütles Tallinna Reaalkooli 10ndasse klassi suunduv Birk Sepp.

Ka tehnikapoodides võib enne kooliaasta algust näha tavalisest rohkem noori uudishimulikke silmapaare, kes uitavad ringi arvutite sektsioonis. “Septembri alguses satub meie kauplustesse tavapärasest enam noori tehnikahuvilisi, kes uurivad nii süle- kui ka tahvelarvutite kohta,” ütles Experti tehnikakaupluste turundusjuht Joonas Kulli. “Noorte jaoks on oluliseks kriteeriumiks kindlasti arvuti suurus – soovitakse leida väikse ekraaniga arvutit, mida on mugav koos muu vajalikuga kooli kaasa võtta. Enamasti otsitakse arvutit, millega on mugav kirjutada kirjandeid ja uurimistöid ning samas ka tunnis konspekteerida. Tehnikateadlikumad noored vaatavad ka protsessori võimekust ning ekraani resolutsiooni. Teismeliste seas on populaarsed näiteks 13,3 tollise ekraaniga kiire SSD mäluseadmega sülearvutid, mis on kerged kaasas kanda. Teisalt ostetakse jätkuvalt palju ka 15,6 tollise ehk suurema ekraaniga sülearvuteid, mis on mugavad trükkimiseks. Ostuotsuse tegemisel saab tavaliselt määravaks siiski hind,” lisas Kulli. Sülearvuti ostu puhul tuleks arvestada ka sellega, et lisaks arvutile peaks soetama ka arvutikoti või vutlar, millega arvutit turvaliselt transportida.

Tahvelarvuti kui abitöövahend

Kui õpilane eelistab või kooli õppekord soosib konspekteerimist pigem paberi ja pliiatsi abil, võib mõistlikum olla hoopis tahvelarvuti ostmine. Tahvelarvuti plussiks on eelkõige mugavus, mis tuleneb seadme suurusest ja kaalust. Üldjuhul on tahvelarvuti ka odavam kui sülearvuti ning mahub igasse koolikotti. Kuna aga tahvelarvutiga on tülikas kirjutada pikki tekste, ei ole see käepärane konspekteerimiseks ega kirjalike ülesannete täitmiseks – tunnis saab seda kasutada pigem abi- kui töövahendina, kuid tunniväliselt on sellest kasu tekstide lugemisel.
“Tahvelarvutite ekraani resolutsioon on sedavõrd hea, et teksti lugemise osas on tippmudelid juba arvutiekraanidest ees. Hinna poolest on tahvlid soodsamad ning näeme ka nende müügis kasvavaid numbreid. Noorte seas langeb valik kõige sagedamini 4G ühendusega 10-tollistele tahvlitele, sest neid on mugav kõikjale kaasa võtta ning nad sobivad hästi nii lugemiseks kui ka vabal ajal filmide vaatamiseks,” sõnas Kulli.

Ettekanne mahub pinalisse

Lisaks sülearvutile ja tahvelarvutile tuleb õpilasel kasuks ka korraliku mälupulga kasutamine, millega on lihtne näiteks esitlusi kooli kaasa võtta. Mälupulgal jagub ruumi pigem väiksemate failide jaoks. “Mälupulka ostes tasub mõelda, kui palju seda kasutatakse ning kui suured dokumendid peaksid sellele mahtuma – tavalised PowerPointi esitlused mahuvad kenasti juba 8 või 4 gigabaidisele pulgale, mille hind jääb alla 10 euro, ” ütles Joonas Kulli, kuid lisas, et tasub võtta siiski suurem, kas 16 või 32 GB mälupulk, et sellest pikemaajaliselt kasu oleks.

Suurte failide transportimiseks on mõistlikum soetada mälupulga kallim sugulane ehk väline kõvaketas, mis võib mahutada lausa mitu terabaiti dokumente. Väline kõvaketas on ka hea võimalus arvutile lisamahu andmiseks, sest sellel saab hoida faile, mis arvuti kõvakettale ei mahu. Välisest kõvakettast on abi ka siis kui arvutiga peaks midagi juhtuma – kõik olulised dokumendid, mis on kettale salvestatud, jäävad alles. Kõige tänapäevasem oleks kasutada mõnda pilveteenust, mille kaudu saab esitluse või kirjandi saata õppejõule juba eelmisel päeval, muretsemata sellepärast, kas mälupulk üldse kaasas on.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Eesti

Stigo – lahutamatu kaaslane suurlinnades

Avaldatud:

Juba mitmeid aastaid on Eestis toodetud üle maailma laineid löövaid tehnikaimesid, seekord siis elektri jõul liikuv pisimopeed Stigobike. Otsustasime ka omal käel uurida, mis sorti aparaat see õigupoolest on. Natuke rohkem kui aasta tagasi jõudis see ametlikult müügile ning on kättesaadav üle maailma edasimüüjate võrgustikust.
Tehnilise poole pealt on tegu kompaktse elektrirolleriga, mida on võimalik vaid mõne sekundi & liigutusega kokku pakkida, nii et see võtab enda alla kõigest 40x48cm suuruse põrandapinna. Tänu sellele on võimalik sõiduvahendit väga mugavalt mahutada ka kontorisse või pisemasse korterisse. Edasi veab Stigot koos sõitjaga 250W elektrimootor, mis tundub paberil küllaltki jõuetuna, kuid tegelikult saab suurepäraselt hakkama inimese sõidutamisega. Stigobike’i on võimalik soetada nii ühe kui ka kahe 36V akuga. Vastavalt sellele on siis ka sõiduulatus – ühe akuga umbes 15km ja kahe akuga 30km ning täislaadimiseks kulub ligikaudu 3,5 tundi. Vastavalt akude arvule sõltub ka masina kaal – kas 14.1kg või 15.3kg. Maksimaalne kiirus on seadusandluse tõttu piiratud 25km/h juurde, kus on Stigo liigitatud pigem jalgrataste kui mopeedide hulka, mis tähendab lihtsustatult seda, et kiivrit pole vaja kanda ning sõita tohib jalgrattaga sõitmiseks ettenähtud teedel. Ees kasutatakse V-pidureid ning taga mehaanilist ketaspidurit. Maksimaalne kandevõime on 100kg. Kuna tegemist on tänavalegaalse pisimopeediga siis on ta varustatud ka esitule, tagatule (k.a piduritule) ja signaaliga.

Sõitmine on imelihtne, kokkupanek aga nõuab veidi õppimist

Kui tee on sile, siis on Stigot hea enda järel vedada

Stigoga sõitmine on pigem sõitmine jalgratta kui kulguriga, mistõttu peaks pea igaüks sellega hakkama saama – kõik, kes saavad hakkama jalgrattaga sõiduga, saavad ka Stigoga. Pole vaja koguda julgust ega otsida pingsalt tasakaalu, vaid hüppa kohe sadulasse ning käivita masin nupust, viipa käivitamiseks kiipi ning asu teele! Traditsiooniliselt asuvad kõik juhtseadmed just nendel kohtadel, millega me harjunud oleme. Vasaku käe all tagapidur ning paremal käel esipidur, tempo lisamiseks on parema käe all rutska. Ohusituatsioonides on abiks signaal, mille leiab vasaku käepideme juurest. Kõik tundub lihtne ja loogiline. Ka tulede üle pole vaja pead vaevata – need lülituvad sisse automaatselt. Küll aga naisterahvastele ning lastele võib olla kokku panemine/lahti võtmine olla esialgu peavalu. Nimelt nõuab lukustushoovad üsna tugevat vajutust, millega nõrgem sugupool või lapsed ei pruugi hakkama saada.

Meie eesmärk oli panna Stigobike proovile just Eesti tingimustes – nii Tallinna kesklinnas, äärealadel kui ka suvituspiirkonnas ehk kohtades, kus reaalselt võiks Stigo ka kasutust leida. Tipptunni ja kesklinnas liigeldes on Stigobike arutult mõnus abimees. Mängleva kergusega on võimalik läbida kilomeetriseid vahemaid ja pikema vahemaa korral saab sekunditega kokku klappida ning liigelda edasi juba ühistranspordiga, võites seeläbi veel väärtuslikku aega. Ühistranspordis ei vaata keegi altkulmu, kuna kokku panduna ei võta Stigobike mitte rohkem kui ühe lisareisija ruumi (põrandapinnast 40cmx48cm) ja kellelegi see ette ei jää. Kokku klapituna liiguvad väikesed abirattad väljapoole ning sõiduk jääb neile stabiilselt seisma. Abirattad on selleks, et teda oleks võimalik enda järel vedada nagu ratastel kohvrit, kuid peab tõdema, et vedamiseks mugavat asendit leida on üsna võimatu. Ebatasasemal teel (näiteks vanalinnas) tekib tahtmine pigem tõsta, kuna nendel pisikestel ratastel järel vedades kipub kõvasti raputama ning juhtraua keskosast kinni võttes ja järel vedades müksab sind aeg ajalt käepide. Ringi sõites aga tuleb arvestada takistustega nagu madalamad äärekivid aukudega teed, milleni jõudes tuleb lihtsalt kiirust alandada. Tegemist on siiski võrdlemisi väikeste ratastega ning ilma vedrustuseta masinaga, mis pole mõeldud ebaühtlasel teel sõitmiseks. Küll aga väärib sõidumugavus muus osas kiitmist. Olgugi, et seade näeb ise välja kui täiskasvanutele alamõõdus, on sellega mõnus sõita. Sadul on üllatavalt mugav ning istumisasend ei ole väsitav. Küll aga pikema sõidu juures maanteel kippus sõidukiiruse reguleerimiseks mõeldud “rutska” natuke kätt väsitama. Ilmselt vajab see natuke harjumust, kuna Stigobike’il on parempoolsest käepidemest umbes poole ulatuses nn gaasihoob, tavapäraselt kasutatakse aga terves ulatuses olevat gaasihooba. Juhitavuse osas nõuab harjumist eelkõige ainult madalamal kiirusel (jalakäija kiirus või alla selle), kuna veojõu doseerimine ei ole väga täpne, vaid pigem “peal”-“maas”-stiilis. Küll aga suuremal kiirusel või isegi maksimaalkiirusel slaalomit sõites tundsin end kui kala vees – siinkohal ei ole kompaktratas jätnud jälgi kompromissidest. Ka pidurid on tasemel: kuna keharaskusest suur osa asetseb tagarattal, siis ei tundu ka esipidurite kasutamine ohtlikuna.

Kui Tallinnas sõites oli sõites peamine tegevus laveerimine äärekivide, aukude ja inimeste/autode vahel ning sellega tuli Stigo suurepäraselt toime, otsustasime proovida sõitmist ka maakohtades. Testasukohta – Võsule – oli Stigot mugav viia, kuna universaalkerega autode pagasiruumi mahub Stigo kenasti ära. Väiksemasse auto pagasiruumi see kahjuks ilma ühe istmerea madaldamiseta ei mahu. Sisimas lootsin, et Stigot on võimalik paigaldada auto pakiruumi risti, kuid see on siiski kokku pakituna liiga kõrge. Hiljem suuremasse universaalkerega autosse proovides samuti tõdesin, et võtab suure osa pakiruumist ära, kuna on kokku panduna liialt pikk ja mahub ära ainult diagonaalis asetades, kuid nii halvab see ära enamuse pakiruumist.

Kohale jõudnuna ootas ees aga ilus ilm ja palju uusi vallutamist vajavaid teid. Maksimaalne sõiduulatus 30 km sai proovile pandud ja seda ta täitis, isegi ületas pisut. Kui akud saavad tühjemaks, siis langeb pisut maksimaalkiirus (2-3 km/h) ning masin muutub õige pisut loiumaks, kuid ei midagi drastilist. Samuti sai ta hakkama ka poole kilomeetrise tõusuga, kiirus küll langes 8km/h, kuid see on pigem ekstreemsus. Tundus, et ka siin tunneb Stigo end koduselt ning isegi laadimiskohad olid isegi kergliiklusteele rajatud – pingid koos 220V pistikuga juhuks kui peaks vaja minema. Erinevalt Tallinnast ei pidanud pingsalt äärekive ja tänavaauke jälgima vaid sai tunda täit mõnu sõidust. Kogu olemist muutis stressivabaks ka see, et kõikjale minnes saab Stigo kaasa võtta või turvaliselt ära panna ilma, et peaks vaeva nägema.

Kokkuvõte: Stigo meeldib kõigile, aga kõigil pole nii palju raha

Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlased on taaskord hakkama saanud sõltuvusttekitava tootega, mis oma omadustelt on antud segmendis esirinnas. Tahes tahtmata transpordi valdkonnas me näeme aina enam elektri jõul liikuvaid tooteid ja küsimus on vaid selles, et mis järgmiseks. Suurlinnadesse on kindlasti tegemist tänuväärt abimehega, kes viib sind sinna, kuhu soovid, ja aitab ka aega kokku hoida.

Positiivne:

Kasutuslihtsus

Kompaktsus

Disain

Sõiduulatus

Negatiivne:

Hind

 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Siseministeeriumi sideteenuste suurhanke võitis Tele2

Avaldatud:

Tele2 võitis siseministeeriumi ühishoonesse koliva nelja ministeeriumi ja nende allasutuste sideteenuste ühishanke. Operaatori sideteenuseid hakkab kasutama 36 riigiasutust.

Tele2 sideteenuseid hakkavad kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium.

Riigihanke tulemusena saab ettevõte ka ministeeriumite valitsemisala asutuste teenusepakkujaks, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Lennuameti, Sihtasutus KredExi, Maanteeameti, Tehnilise Järelvalve Ameti, Tarbijakaitseameti, Veeteede Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Riigi Infosüsteemide Ameti, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse, Registrite ja Infosüsteemise Keskuse, vanglate, prokuratuuride, kohtute jt.

Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau sõnul on nelja ministeeriumi ja selle allasutuste sideteenuste ühishanke näol tegemist ühe suurima ja enim väljakutseid pakkuva sideteenuste projektiga Eestis.

„Kõigil ministeeriumitel on siiani olnud tehnilistelt väga erinevad lahendused ja kõigi nende lahenduste ühendamine on täna Eestis üks suurim tehniline proovikivi. Tegemist ei ole kindlasti lihtsate mobiilsidelahendustega, vaid lisaks kõnedele tuleb pakkuda telefoniside erilahendusi mitmesuguse tegevusvaldkonnaga asutusele, nagu Maanteeamet, Veeteede Amet, vanglad ja Riigi Infosüsteemide Amet,“ rääkis Virkebau.

Virkebau tõi välja, et Tele2 on telefoniside erilahendustega turul olnud juba viis aastat ning praeguseks on standard, et organisatsioonidele pakutakse vastavalt nende vajadustele kohandatud sideteenuseid. „Tele2 erilahendusi kasutab kogu energiasektor, näiteks Elering, Eesti Energia ja Elektrilevi ning finantssektorist pangad, nagu Swedbank ja SEB pank,“ selgitas tegevjuht.

„Meie eesmärk on asendada ministeeriumite aegunud tehnoloogilised lahendused tänapäevaste ja võimsamate pilvepõhiste lahenduste vastu, millega riigiasutused saavad märkimisväärselt hoida kokku sideteenuste kulusid,“ lisas Virkebau

Riigihankega võitis Tele2 võimaluse pakkuda superministeeriumile ja selle allasutustele mobiilside- ja lauatelefoniteenuseid viis aastat. Hanke korraldaja oli Registrite ja Infosüsteemise Keskus.

 

virtuaalserver

 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Tele2 hoiatab: vargad jahivad praegu kalleid Samsungeid

Avaldatud:

Tele2 statistika näitab, et telefonivarguste arv suvel kahekordistub. Statistika kohaselt moodustasid esimesel poolaastal varastatud telefonidest 47 protsenti Samsungid ja mudelitest paistis eriti silma kallite, 800 eurot maksvate Samsung S7 Edge’ide kadumised.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on pikanäpumehed professionaalid ja otsivad teadlikult kalleid mudeleid. „Samsungite kadumisele järgnevad statistika järgi iPhone 6 ja 6S telefonid, mis on samuti kallid. Nendele mudelitele on järelturul suur nõudlus ja vargal seega ka kerge edasi müüa,“ rääkis Seliov.

Seliovi sõnul näitab analüüs, et kõige rohkem läheb seadmeid kaduma avalikes kohtades, kus on palju rahvast – pargid, üritused, tänavad.

„Samuti tuleb väga ettevaatlik olla baarides ja klubides, kus valvsus on väiksem. Elementaarne on jälgida oma vara bussis ja mitte jätta seda pargitud autos nähtavale kohale,“ rääkis Seliov.

Tulemas on suured väliüritused, kus igal aastal läheb palju seadmeid kaduma. Kui keskmiselt tehakse meile kuus 70 varguse- või kadumisavaldust, siis suvel hüppab see arv 165ni. Et probleeme vältida, ärge hoidke telefone tagataskus või jätke muruplatsile. Samuti kasutage Android Device Manageri ja Find My iPhone’i tüüpi rakendusi, mis aitavad jalutama läinud seadme positsioneerida,“ ütles Seliov ja lisas, et kõige rohkem avaldusi tehakse laupäeval ja pühapäeval.

Tele2 klienditeenindusdirektori kinnitusel tuleb telefoni varguse korral kohe võtta ühendust oma mobiilioperaatori klienditeenindusega. „Seda on vaja, et SIM-kaart ja kõik teenused sulgeda ning nii lisakulu ära hoida,“ soovitas Seliov.

Seliovi sõnul peavad operaatorid varastatud telefonide mustasid nimekirjasid ja seadme päritolu on võimalik IMEI-koodi järgi koduleheküljelt kontrollida.

Veebimajutus

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: