Connect with us

Lahtimõtestaja

Mis on Quantum Dot ekraan ja kuidas see erineb tavalisest LED paneelist?

Avaldatud:

Quantum Dot ekraanid ehk n-ö kvanttäpikestega varustatud paneelid on viimasel ajal üha enam populaarsust kogunud ning hetkel tehnoloogiamaailmas võidukäiku tegemas. Et teha pealtnäha keeruline termin tarbijatele arusaadavaks, räägib Samsungi tooteekspert Madis Einpalu, mida Quantum Dot tehnoloogia endast kujutab ning miks tehnoloogiahiiud seda täna kasutavad.

Mis on Quantum Dot tehnoloogia?

QuantumDot_SUHD

Quantum Dots ehk “kvanttäpikesed” on pooljuht materjalist koosnevad imepisikesed osakesed, mis kiirgavad erinevaid värve sõltuvalt oma suurusest. Tavapäraselt on nad läbimõõduga 2 kuni 10 nanomeetrit, mis on võrdväärne 50 aatomiga. Just nende osakeste imeväike mõõde annab suuri eeliseid tehnoloogia arengus. Osakese suuruse reguleerimise kaudu suudab Quantum Dot tehnoloogia kuvada nähtava valguse spektrist kõiksuguseid värve.

Kui tavalise LED-i puhul manavad sinine LED ja kollane fosfor madala valguspuhtuse, siis Quantum Dot tehnoloogias tagavad sinine LED koos punaste ja roheliste “täpikestega” oluliselt kõrgema valguspuhtuse.

LCD-ekraanide puhul kasutatakse neid selleks, et elimineerida vajadust valge LED-taustavalguse ja värvifiltri järele. Kui tavalised valged LED-id võimaldavad piiratud värve, mis on fikseeritud kasutatavate fosforite lainepikkusega, siis Quantum Dot tehnoloogia võimaldab kuvada palju paremaid värve tänu kõrgele lainepikkuste valguspuhtusele.

Miks valida Quantum Dot teler?

QuantumDot_SUHD2

Üks põhjustest, miks tootjad eelistavad Quantum Dot tehnoloogiat, on see, et nad annavad telekatele säravaima ja selgeima pildi, mida võib ette kujutada. Pooljuhtmaterjalil, millest Quantum Dot täpikesed koosnevad, on suurim värvipuhtus ja valgusefektiivsus kõigist praegu kasutatavatest materjalidest ekraanitööstuses. Tulemuseks on pilt, mille tumedate ja säravate toonide erisused on suurimad ning mis näeb välja dünaamiline ja tõeline: kujutle, et vaatad telekast päikest ja see tõesti tundubki nagu vaataks päriselt päikest. See on kvaliteet, mida tootjad taga ajavad.

Teine põhjus, miks Quantum Dot täpikesi kasutatakse, on parendatud värvitäpsus. Valgus, mida täpikesed toodavad, on nii tihedalt seotud nende suurusega, et neid saab sättida täpselt nii, et nad kiirgaks soovitud tooni. Nii saab näha, mis on peidetud valguse ja varjude taha: näiteks on kenasti märgata musta kassi pimedas metsas või lumememme valges lumes. Siiski tasub teada, et teler saab näidata ainult siis kvaliteetset HDR sisu, kui sellel on HDR1000 tugi. Näiteks on sellega varustatud uus Samsung SUHD-teler, mis näitab sisu nii, nagu see on ette nähtud, paljastades peidetud detailid isegi kõige pimedamates ja heledamates stseenides. See muudab ekraanilt vaadatava pildi elamuse maksimaalselt tõetruuks ja kvaliteetseks.

Võrreldes tavaliste LCD-ekraanidega on Quantum Dot tehnoloogiaga varustatud LED-ekraanide värvigamma kordades suurem. Quantum Dot täpikeste abil võib LED-ekraanidele kuvada lausa 40-50% rohkem värve, kui tavalise LED-ekraani puhul. Kui tavalise teleri 8-bitine paneel (LED+tavaline fosfor) annab 16 miljonit värvi, siis viimase aja parimad 10-bitise paneeliga teleekraanid (LED + Quantum Dot täpikesed) kuvavad ligikaudu miljard värvi. See aitab kogeda pilti nii tõelisena, et iga väiksemgi pisidetail on näha ja kõik värvierinevused on selgelt eristatavad.

Quantum Dot tehnoloogiat kasutav teler suudab kuvada laia värvipaletti ja ülimat kontrastsust heledate ja tumedate alade juures (HDR 1000), et täpselt taasesitada originaalsisu. Kombinatsioon laiast värvigammast ja väga täpsest värvikuvamisest viib selleni, et pilt, mida telekast näeme, on ütlemata elutruu. Uute standardite kasutuselevõtt on viinud selleni, et telerid annavad edasi üha enam selliseid toone, mida igapäevaselt päriselus näeme.

Vastus uudishimuliku küsimusele, miks on Quantum Dot telerid hinnatud, peitub eelkõige tehnoloogia läbimõeldud detailides. “Kvanttäpikesed” annavad LED-teleritele värvisügavuse ja kontrasti, et viia teleri vaatamiskogemus varasemast veelgi paremaks, mistõttu tasub enne uue teleri ostmist kaaluda ühe variandina kindlasti ka Quantum Dot tehnoloogiaga varustatud telerit.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Lahtimõtestaja

Kuidas telefonikaamera töötab?

Avaldatud:

Tänapäeva nutitelefonidel peetakse väga olulisteks kaameraid, sest tänu kiirele tehnoloogia arengule suudavad kaamerad konkureerida juba paljude kompaktkaameratega. Siinsamas artiklis teeme puust ja punaseks, kuidas töötavad telefonikaamerad, mis peitub nende sees, kas megapiksliarv on tõesti oluline jne.

Kaamera riistvara

Kaameratel – nii tavalistel kui telefonidel – on kaks põhiosa: sensor ja objektiiv/läätsed. Muidugi on kaamera küljes ka mitmed ühendused, ilma milleta oleks kaameratel päris võimatu töötada, kuid lihtsuse huvides nendest siin pikemalt ei räägi.

Sensor – see on kaameras kõige olulisem, ilma selleta pole võimalik pilte ega videoid üldse teha. Nutitelefonides on kasutusel enamasti CMOS sensorid, mis nagu kõik sensorid ja ekraanid, koosnevad pikslitest. Sõna “megapiksel” on tegelikult võrdne miljoni piksliga, nii et kui sensoril on 20 megapikslit, siis kokku on piksleid 20 miljonit. Suurem pikslite arv võib olla kasulik siis, kui on vaja fotosid hiljem suurendada, kuid kõige märgatavama erinevuse tagab sensor ise, selle suurus, selle ees olev optika ning tarkvara ja selle optimeeritus.

Lisaks kõikidele nendele megapikslitele on sensoril ka keerulised vooluringid, mis koosnevad transistoritest, fotodetektorist, võimendidtest ja teistestki komponentidest. Kui telefonis kaamerarakendus avada, siis nõuab see pilti, sensor pakub kogu vajaliku info ja nii me pilti näemegi.

Topelt ei kärise

Hetkel on aga trendikam panna telefoni tagaküljele ühe asemel kaks kaamerat. Seda teevad erinevad tootjad erinevat moodi, kuid eesmärk on ikka sama – pakkuda kasutajale midagi rohkemat. Näiteks telefonigigant Huawei, kes on juba mitu aastat pannud oma telefonide tagaküljele topeltkaameraid, teeb seda nii: üks kaamera on tavaline/värviline ning teine on monokroomne ehk värvipime. See tähendab kokkuvõtvalt seda, et tänu ainult mustvalgelt maailma nägevale kaamerale saab teha palju detailsemaid mustvalgeid pilte, mida näiteks Instagrami üles riputada.

Mis vahe on telefonikaameral ja näiteks kompaktkaameral?

Telefoni- ja n-ö päriskaamera erinevus peitub nii välises kui sisemises suuruses. Nutitelefonidel on sensori ees olevad läätsed väga väikesed ja kompaktsed, enamasti ei ulatu need ka korpusest välja. Seetõttu ei paku enamus telefonikaameratest ka optilist suumimist, sest läätsed ei saa lihtsalt telefoni sees oma kauguseid vahetada, et ilma detailikaota suumimist pakkuda. Samuti on telefonides olevad kaamerasensorid küllaltki väiksed, mistõttu ei ole piltide dünaamiline ulatus ega võime pimedas pilte teha väga head.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Lahtimõtestaja

USB ühenduste ajalugu

Avaldatud:

Kas teadsid, et esimene USB tähistab tänavu 21. sünnipäeva? Siin artiklis viskame pilgu peale kõigile enamlevinud mobiiliseadmetes kasutavatele USB ühendustele.

Mini USB kui mobiiliseadmete USB ühenduste ajaarvamise algus

mini usb ühendus

Andmed

  • Esitlemisaeg: Aprill 2000
  • Suurus: 7x3mm
  • Klemme: 4
  • Tüüp: USB 2.0 (maksimaalne kiirus 480 Mbit/s)
Üks esimestest USB ühendustest, mis võeti kasutusele erinevate mobiilsete seadmete tootjate poolt, on Mini USB. Mini USB ühendust esitleti aastal 2000 ning see jõudis pärast seda kiiresti erinevatesse telefonidesse, mini-arvutitesse, muusikamängijatesse, kaameratesse ja teistesse seadmetesse.

Micro USB – kõige levinum nutitelefonide ja tahvelarvutite ühendus tänaseni

micro usb

 

Andmed

  • Esitlemisaeg: Jaanuar 2007
  • Suurus: 6.85×1.8mm
  • Klemme: 5
  • Tüüp: USB 2.0 (maksimaalne kiirus 480 Mbit/s)
Micro USB ühendus on maailmas enim levinud ja kasutatuim USB ühendus mobiilsetele seadmetele. Micro USB kasuks räägib selle õhem disain, mis võimaldab seda kasutada oluliselt õhemates nutiseadmetes kui 7 aastat vanemat Mini USB-d. Lisaks on sellel kaks kinnitust, mis hoiavad kaablit seadmes päris turvaliselt kinni. Mini USB-l polnud paraku ühtegi kinnitust. 2007. aastal esitletud Micro USB on praeguseks võtnud peaaegu täielikult Mini USB üle – vaid mõned MP3-mängijad veel kasutavad seda. Praegu on aga Micro USB-d üle võtmas järgmine ja veel innovaatilisem ühendus – USB C.

USB C – uus generatsioon on kohal, juba täna

usb c

Andmed

  • Esitlemisaeg: August 2014
  • Suurus: 8.4×2.6mm
  • Klemme: 24
  • Tüüp: USB 3.1 (maksimaalne kiirus 10 Gbit/s)

Praegu ning paaril eelneval aastal on kõige populaarsem ühendus USB C. Kõigest kolm aastat tagasi ilmavalgust näinud USB C kõige suuremaks trumbiks on selle disain – nimelt on kaabel täielikult sümmeetriline, mistõttu saab seda seadmesse sisestada kahte pidi. Selle miinuseks on suurus – see on suuruselt sarnane Mini USB-ga, aga lisamugavuse eest tulebki ju ohverdusi teha. Lisaks mugavale sisestamisele kuulub see ühendus juba kiiremasse ja uuemasse USB 3.1 kategooriasse, mis võimaldab andmeid üle kanda kuni 10 Gbit/s, mis on uskumatult suur kiirus, kuid telefonides mõistagi selline kiirus saadaval pole. USB C ühendus on kasutusel praegu käputäies telefonides (Huawei on ainus tootja, kes on aktiivsemalt alustanud USB C ühendusega telefonide valmistamist, näiteks on see Huawei P9, P10 ja Honor 8 mudelitel), tahvelarvutites ning USB C on juba päris mitmetel sülearvutitelgi, sest see on tavalisest USB pesast oluliselt väiksem, mis on vajalik selleks, et toota veelgi õhemaid seadmeid.

Loodame, et USB C ühendust hakkavad kasutama üha enamad nutiseadmed, sest praegu pole see veel väga levinud.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Lahtimõtestaja

Kiirlaadimine. Mis asi see on ja kuidas see töötab?

Avaldatud:

Praegu on juba pea iga telefonitootja kõigil mudelitel kiirlaadimise võimekus ja vastavad laadijad. Mida tähendab kiirlaadimine, kuidas see töötab ja kuidas seda kasutada saab? Sellest siinsamas lähemalt.

Kuidas üldse toimib tavaline telefoni laadimine?

Kui telefon ühendada laadija külge ja laadija vooluvõrku, hakkab kindel energia hulk telefoni jõudma. Piltlikult öeldes otse telefoni akusse see muidugi ei jõua, sest vahel on ka targad andurid, mida kutsutakse regulaatoriteks. Nende ülesanne on mitte liiga palju ja liiga suurel võimsusel laadimist lubada, sest vastasel juhul võib aku põlema süttida või muunduda. Telefoni jõudva energia hulk on piiratud eelmainitud regulaatorite poolt, mis on ka põhjuseks, miks paljud telefonid ei toeta kiirlaadimist ka siis, kui see ühendada mõne väga suure amperaažiga laadija külge.

Telefonide laadijaid on erinevaid. Kiirlaadimisega ehk rohkem energiat vastu võtvad ja väljastavad laadijad on erinevatel tootjatel, mis ei ole kõik samasugused ja ei toimi kõikide seadmega maksimaalse kiirusega. Ei maksa ära unustada tavalisi laadijaid, mis toimivad loomulikult ka kiirlaadimise toega seadmetega, kuid siis lihtsalt aeglasemalt, kuna need ei edasta nii palju voolu, mis on vajalik kiirlaadimiseks. Samamoodi on ka kiirlaadijate ja ilma kiirlaadimise toeta telefonidega: laadime toimub küll ja midagi põlema ei lähe, lihtsalt ajapikku võib telefoni aku ja selle komponendid rohkem kuluda, nii et kõige mõistlikum oleks laadimiseks kasutada telefoniga kaasa tulnud laadijat.
Kiirlaadimine pole üks kindel laadija ega ühelegi tootjale kuuluv kaubamärk, vaid üldine nimetus akuseadme tavalisest kiiremaks laadimiseks. Kiirlaadijaid on lisaks nutitelefonidele ka mitmetele elektriautodele ja paljudele teistele seadmetele.

Heal kiirlaadijal mitu nime

Erinevatel tootjatel on erinevad kiirlaadimise nimed, aga üldiselt toimib kiirlaadimine ikka ühtmoodi. Kõige tuntum neist on ilmselt Quick Charge, mille loojaks on üks kuulus protsessoritootja Qualcomm. Mitmel telefonitootjal on tihti ka eraldi kiirlaadijad ja kiirlaadimise nimed. Üks kiirlaadimise enim massidesse viinud tootja on Huawei, kelle tehnoloogia kannab nime SuperCharge ehk eesti keeles SuperLaadimine.

Kui võrrelda kiirlaadimist tavalisega, siis kiirlaadimise puhul on telefoni osa veidi täiustatud, et telefon võtaks probleemideta vastu rohkem voolu korraga. Huawei kiirlaadimise puhul on tehtud küllaltki märkimisväärne innovatsioon – Qualcommi Quick Charge’i 9V/5A asemel kasutab Huawei kiirlaadimine ligi poole vähem ehk 4.5V/2A voolu, mis tähendab praktikas lihtsalt seda, et telefon on laadimise ajal märkimisväärselt jahedam kui mõni teise tootja telefon.

Kiirlaadimine on ka turvaline

Müüt on see, et kiirlaadimine on ohtlik ja kiirlaadimise tulemusena võib telefon koguni põlema süttida. Vastupidi – kiirlaadimine on väga turvaline. Näiteks Huawei kiirlaadimise puhul on telefonis kokku 5 n-ö turvaväravat (kokku 15 osa), millest igal väraval on kolm eraldi osa (temperatuuri, elektrivoolu ja pinge mõõdikud). See tagab selle, et kui ka midagi peaks laadimisel valesti minema, saab telefon sellest kohe aru ja lõpetab laadimise.

Lisaks on laadija enda sees kiip, mis tuvastab kaabli ja telefoni voolu vastuvõtmise võimsuse ning hakkab voolu andma vastavalt sellele, mis on kõige efektiivsem ja turvalisem.

Kiirlaadimine – kellele ja milleks?

Kiirlaadimine, nagu nimigi ütleb, võimaldab laadida telefoni oluliselt kiiremini kui tavapärane laadija ja laadimine. Näiteks Huawei Mate 9 puhul saab kõigest 20 minuti jooksul laadida telefoni nii täis, et see peab õhtuni muretult vastu. Kiirlaadimine on eriti kasulik just neil hetkedel, kui unustad telefoni laadima panna ja see on hommikuks tühi või väga aktiivse kasutuse tõttu on aku liiga vara tühjaks saanud. Kiirlaadimine aitab mõlemal juhul probleemi lahendada umbes poole kiiremini kui tavalise laadijaga.

Seega, kiirlaadimine on väga tänuväärne ja hea lahendus uuemate telefonide juures, see on lisaks kiirusele ka väga turvaline ning seda karta pole vaja.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: