Connect with us

Tele2

Telefoniomaniku dilemma: kuu aega võrgus või üks kohvikukülastus?

Avaldatud:

Kui mobiiltelefoni soetamine mõjus kümme aastat tagasi rahakotile umbes samamoodi nagu praegu, siis sideteenuse hind on täna madalam kui eales varem.

Mobiiltelefon on Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema sõnul täna muutunud nii loomulikuks igapäevaelu osaks, et USA-s läbiviidud uuringu järgi peab 96 protsenti 18-24aastastest mobiili suisa kõige tähtsamaks asjaks ning 35 protsenti ameeriklastest mõtleb hommikul ärgates esimese asjana just oma nutitelefonile.

„Päev maha ununenud nutiseadmeta või internetita on täna tõeline väljakutse. Ometi oli isiklik telefon ja mobiilsideteenus alles 90ndate keskel veel tõeline luksus,“ meenutab Seema.

Mobiil – eliidi pärusmaa

Näiteks populaarse mudeli Motorola D160 hind küündis toona 2000 kroonini ja Motorola D460 eest tuli välja käia 3000 krooni, mis moodustas keskmisest kuupalgast pea kolmveerandi. Sellise „kõvaks sõnaks“ peetava telefoni sisse käis pangakaardisuurune SIM-kaart ning muid funktsioone peale kõnede ja sõnumite telefonil ei olnud.

Samuti maksis üksnes mobiilsidelepingu sõlmimine ja isikliku telefoninumbri saamine toona mitusada krooni ning kõne minutihind ulatus päeval 8 kroonini.

Mobiiltelefon muutus Eestis laiatarbekaubaks ja kättesaadavaks igaühele peamiselt tänu Tele2 eelkäija Q GSM-i agressiivsele turule tulekule ja ülisoodsate telefonide müükipaiskamisele 90ndate lõpus.

Telefonid massidesse

Revolutsioonilisel päeval, mil Motorola D460 mudelid paisati 1998. aastal müüki 1 krooniga, lookles Tartu esindust avades mitusada meetrit pikk järjekord Pläsku juurest silla alt turuhooneni välja. „Inimesed olid kell neli öösel magamiskottides kohal, et endale mobiiltelefon osta ja leping sõlmida,“ rääkis Tele2 pikaaegne jaemüügijuht Sirje Likk, kelle sõnul sisestasid esinduse töötajad öösiti kella kaheni lepinguid, et kliendid saaksid võimalikult ruttu rääkima hakata.

„Rekordpäeval suutis üks teenindaja suisa sõlmida 45 lepingut. Meie tagaruum oli maast laeni telefone täis, päevas tuli 20 kasti uusi telefone,“ meenutab Likk, kelle sõnul oli toona valikus vaid 5-6 telefonimudelit, peamiselt Motorolad ja Ericssonid.

Isegi kui isikliku telefoni sai nüüd kätte poolmuidu, maksis mobiilsideteenus 90ndate lõpuks jätkuvalt hingehinda. Väikseima tolleaegse Q GSM-i paketi Q15 kuutasu oli 147,5 krooni ning selle eest sai rääkida 15 minutit, pool tundi kõneaega sisaldava paketi eest tuli aga välja käia juba 200 ja tunnise kõneaja eest 354 krooni kuus. Iga järgnev kõneminut maksis päeval suisa üle 5 krooni ning SMS-i saatmine 2,95 krooni.

Veerand palgast telefoniostule

2000. aastate teiseks pooleks oli mobiiltelefon Seema hinnangul juba masstoode ning lähenes ka hinna poolest tänasele olukorrale. „Keskmiselt kulutati telefoniostule kümme aastat tagasi juba vaid veerand oma kuupalgast. Populaarsemate Nokia ja Ericssoni nuputelefonide hinnad jäid vahemikku 990-2900 krooni, ent lahjema mudeli võis lepingut sõlmides saata tasuta,“ ütles Seema.

Kuigi väljaminekud telefoni ostule mõjusid kümme aastat tagasi rahakotile samamoodi nagu täna, sest ka nüüd kulutatakse Eestis uue telefoni ostuks umbes veerand kuus teenitust – keskmiselt käib eestlane täna uue telefoni eest välja 256 eurot –, on telefonide funktsionaalsus Seema sõnul teinud tohutu hüppe.

„Näiteks omal ajal ülipopulaarne 2-megapikslise kaamera, 20MB sisemälu ja internetibrauseriga nuputelefon Sony Ericsson W810i oli 2006. aastal samaväärses hinnaklassis nagu täna Samsung Galaxy S6. Ootused telefoni võimekusele on tõusnud oluliselt drastilisemalt kui telefonide hind võrrelduna sissetulekuga ja see on tarbijale suur võit,“ sõnas Seema.

Kvaliteet tõuseb, hind langeb

Teiseks on ajaga inimestele Seema sõnul aina soodsamas suunas liikunud teenuse hind – kui üldiselt käivad hinnad palgataseme tõusuga kaasas, siis mobiilsideteenus on aastatega vaid odavnenud ja jõudnud tänaseks kõigi aegade madalaimale hinnatasemele, samas kui mobiilioperaatorite pakutav teenus on kvaliteetsem kui eales varem.

Sideteenuse hinnasõda sai alguse juba 2000. aastal, mil Q GSM tuli välja Dünamo paketiga, kus kõik kõned olid 2,5 krooni minut ning SMS-i saatmine maksis 2 krooni. Senistest turuhindadest kordades soodsam hind tõi eestlased taas esinduste ukse taha pikkadesse järjekordadesse, et mobiilsidelepinguid sõlmida.

Dünamole järgnesid 2000ndate keskel pärast säästuoperaatorite Diil ja TeleYks turule tulekut ning oma telefoninumbriga operaatori vahetamise võimaluse tekkimist Hinnaliidri paketid, kus kõneminut maksis 2005. aastal juba vaid 0,75 senti.

Kuu mobiilsidet või kohv ja saiake

„Kümme aastat tagasi viis hinnasõda odavoperaatorite vahel kõneside hinnad tõeliselt alla, aga kaugeltki mitte nii alla nagu need on täna. Kui praegu saab kuue euro eest kõigi operaatorite juures terve kuu jagu piiramatult kõnesid ja sõnumeid ning pideva internetiühenduse telefonis, siis 10 aastat tagasi sai sama raha eest rääkida vaid 100 minutit,“ tõi Seema välja.

„Mulle meeldib siinkohal tuua saiakese ja kohvi näide – tänapäeval maksavad inimesed piiramatu arvu kõneminutite ja sõnumite ning andmeside eest kuus umbes sama palju nagu kohvikus ühe saiakese ja kohvi eest, ning on valmis seejuures veel operaatorit vahetama, kui teine sama asja 50 senti odavamalt pakub,“ tõdes Seema. „Kümme või kakskümmend aastat tagasi poleks meist keegi osanud ette kujutada, et võrdleme isikliku mobiilsidelepingu kulukust ühe kohvi ja saiakese omaga.“

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Eesti

Siseministeeriumi sideteenuste suurhanke võitis Tele2

Avaldatud:

Tele2 võitis siseministeeriumi ühishoonesse koliva nelja ministeeriumi ja nende allasutuste sideteenuste ühishanke. Operaatori sideteenuseid hakkab kasutama 36 riigiasutust.

Tele2 sideteenuseid hakkavad kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium.

Riigihanke tulemusena saab ettevõte ka ministeeriumite valitsemisala asutuste teenusepakkujaks, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Lennuameti, Sihtasutus KredExi, Maanteeameti, Tehnilise Järelvalve Ameti, Tarbijakaitseameti, Veeteede Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Riigi Infosüsteemide Ameti, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse, Registrite ja Infosüsteemise Keskuse, vanglate, prokuratuuride, kohtute jt.

Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau sõnul on nelja ministeeriumi ja selle allasutuste sideteenuste ühishanke näol tegemist ühe suurima ja enim väljakutseid pakkuva sideteenuste projektiga Eestis.

„Kõigil ministeeriumitel on siiani olnud tehnilistelt väga erinevad lahendused ja kõigi nende lahenduste ühendamine on täna Eestis üks suurim tehniline proovikivi. Tegemist ei ole kindlasti lihtsate mobiilsidelahendustega, vaid lisaks kõnedele tuleb pakkuda telefoniside erilahendusi mitmesuguse tegevusvaldkonnaga asutusele, nagu Maanteeamet, Veeteede Amet, vanglad ja Riigi Infosüsteemide Amet,“ rääkis Virkebau.

Virkebau tõi välja, et Tele2 on telefoniside erilahendustega turul olnud juba viis aastat ning praeguseks on standard, et organisatsioonidele pakutakse vastavalt nende vajadustele kohandatud sideteenuseid. „Tele2 erilahendusi kasutab kogu energiasektor, näiteks Elering, Eesti Energia ja Elektrilevi ning finantssektorist pangad, nagu Swedbank ja SEB pank,“ selgitas tegevjuht.

„Meie eesmärk on asendada ministeeriumite aegunud tehnoloogilised lahendused tänapäevaste ja võimsamate pilvepõhiste lahenduste vastu, millega riigiasutused saavad märkimisväärselt hoida kokku sideteenuste kulusid,“ lisas Virkebau

Riigihankega võitis Tele2 võimaluse pakkuda superministeeriumile ja selle allasutustele mobiilside- ja lauatelefoniteenuseid viis aastat. Hanke korraldaja oli Registrite ja Infosüsteemise Keskus.

 

virtuaalserver

 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Tele2 hoiatab: vargad jahivad praegu kalleid Samsungeid

Avaldatud:

Tele2 statistika näitab, et telefonivarguste arv suvel kahekordistub. Statistika kohaselt moodustasid esimesel poolaastal varastatud telefonidest 47 protsenti Samsungid ja mudelitest paistis eriti silma kallite, 800 eurot maksvate Samsung S7 Edge’ide kadumised.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on pikanäpumehed professionaalid ja otsivad teadlikult kalleid mudeleid. „Samsungite kadumisele järgnevad statistika järgi iPhone 6 ja 6S telefonid, mis on samuti kallid. Nendele mudelitele on järelturul suur nõudlus ja vargal seega ka kerge edasi müüa,“ rääkis Seliov.

Seliovi sõnul näitab analüüs, et kõige rohkem läheb seadmeid kaduma avalikes kohtades, kus on palju rahvast – pargid, üritused, tänavad.

„Samuti tuleb väga ettevaatlik olla baarides ja klubides, kus valvsus on väiksem. Elementaarne on jälgida oma vara bussis ja mitte jätta seda pargitud autos nähtavale kohale,“ rääkis Seliov.

Tulemas on suured väliüritused, kus igal aastal läheb palju seadmeid kaduma. Kui keskmiselt tehakse meile kuus 70 varguse- või kadumisavaldust, siis suvel hüppab see arv 165ni. Et probleeme vältida, ärge hoidke telefone tagataskus või jätke muruplatsile. Samuti kasutage Android Device Manageri ja Find My iPhone’i tüüpi rakendusi, mis aitavad jalutama läinud seadme positsioneerida,“ ütles Seliov ja lisas, et kõige rohkem avaldusi tehakse laupäeval ja pühapäeval.

Tele2 klienditeenindusdirektori kinnitusel tuleb telefoni varguse korral kohe võtta ühendust oma mobiilioperaatori klienditeenindusega. „Seda on vaja, et SIM-kaart ja kõik teenused sulgeda ning nii lisakulu ära hoida,“ soovitas Seliov.

Seliovi sõnul peavad operaatorid varastatud telefonide mustasid nimekirjasid ja seadme päritolu on võimalik IMEI-koodi järgi koduleheküljelt kontrollida.

Veebimajutus

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Tele2 hakkas Xiaomi nutitelefone müüma

Avaldatud:

Xiaomi nutitelefon

Tele2 on esimene mobiilioperaator, kes hakkab alates tänasest müüma maailmas üliheade tehniliste näitajate poolest tunnustatud nutitelefonide tootja Xiaomi telefoni.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul on Hiina telefonitootja Xiaomi maailmas suuruselt viies nutitelefonitootja, kes on jõudsalt turgu võitmas Aasias, kuid Eestis on bränd veel suhteliselt vähe tuntud.

„Xiaomi on tugev konkurent suurtele telefonitootjatele, sest telefonid on tehniliselt väga võimekad, kuid nende hinnad on poole madalamad kui Samsungil või Apple’il. Tehnoloogiaekspertide hinnangul on tegemist brändiga, millel on väga hea tehniline tase ja mille hinnastamispoliitika on jõuline,“ rääkis Aron.

Algselt tuleb Tele2 müügile Xiaomi 2016. aasta mudel Redmi Note 3 Pro. „Alustame sellise mudeliga, mille hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea ja usume, et eestlased võtavad telefoni väga soojalt vastu. Praegu testime tootja teisi mudeleid ja kindlasti on plaanis Eestisse tuua ka tippmudel,“ selgitas Aron.

Xiaomi Redmi Note 3 Pro on end tõestanud hea akuga. Telefoni aku ooteaeg on 93 tundi, mis on kolmandiku võrra pikem võrreldes sama hinnaklassi telefonidega. Samuti paistab telefon silma kiire operatsioonisüsteemi, 16 -megapikslilise kaamera ja väga hea koostekvaliteediga, kuna telefoni korpus on metallist. Telefonil on 32 GB sisemälu ja 3 GB muutmälu ning ekraani resolutsioon on võrdväärne uuemate iPhone’idega. Lisaks on Xiaomi Redmi Note 3 Pro-l kiirlaadimise funktsioon ja sõrmejäljelugeja.

„Telefon sobib inimesele, kes on usin nutitelefonikasutaja, sest telefonil on võimas aku, kuid kes ei soovi telefoni eest krõbedat hinda välja käia,“ lisas Aron.

Xiaomi Redmi Note 3 Pro mudelit saab alates tänasest osta Tele2 e-poest hinnaga 219 eurot.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Source :

Allikas: Tele2

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: