Connect with us

Eesti

Vaata, kui palju teises kvartalis Eesti mobiilioperaatorite käive ja kliendiarv kasvas

Avaldatud:

Käesoleva aasta teises kvartalis kasvatasid kõik Eesti mobiilsideoperaatorid tublisti käivet. Allpool on peatükid Telia, Elisa ja Tele2 teise kvartali kokkuvõtetest.

Telia

Telia Eesti teise kvartali müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,2% ning ulatus 72,1 miljoni euroni. Ettevõtte ärikasum kerkis samal ajal 5,1% ja küündis 22,09 miljoni euroni.

Oleme tulemustega rahul – Telia kasvas teises kvartalis kõigis oma olulisemates tegevusvaldkondades. Meie eesmärk on ka edaspidi tuua turule uusi innovatiivseid pakkumisi ning keskenduda olulisimale eesmärgile – pakkuda oma klientidele parimat teenust kõigis meie kanalites,” rääkis Telia Eesti juht Dan Strömberg.

Teise kvartali lõpus ulatus Telia mobiilside klientide arv 888 000-ni. Aastaga kasvas klientide arv enam kui 40 000 võrra. Põhiline kasv tuli lepinguliste mobiiliteenuste kasutajate arvelt, mis suurenes aastaga 41 000 võrra ning ulatus 781 000 kliendini.

Jätkuvalt kasvas ka mobiilse interneti kasutajate arv. Teise kvartali lõpuks oli Telial 315 000 aktiivset mobiilse andmeside kasutajat, kasvades aastaga 49 000.

2016. aasta teises kvartalis oli Telial 231 000 lairiba internetiühenduse tellijat, kasvades aasta varasemaga võrreldes 5000 kliendi võrra. Teises kvartalis jätkus klientide üleviimine uuematele lairibatehnoloogiatele ning 1. juuni 2016 seisuga oli Telia klientide seas üle 100 000 leibkonna, kes kasutavad interneti kiirust üle 20 Mbit/s. Sealhulgas oli ca 75 000 klienti ühendatud optikaga.

Aastaga on Telia teinud TV valdkonnas läbi olulise kasvu: 2016. aasta teise kvartali lõpus oli ettevõttel enam kui 175 000 teleteenuse klienti, aasta varem oli see number 168 000. Telia panustab jätkuvalt sellele, et tuua kliente oma vanemalt nutiTV versioonilt üle uuemale ehk Telia TV-le ning täna kasutab suurem osa kliente juba uuemat TV platvormi.

Elisa

Elisa 4G kliendiarv on jõudsalt kasvanud, jõudes poolaasta lõpuks 283 819 kliendini. Samuti on ettevõtte käive teinud 4,9% kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Sami Seppänen

Sami Seppänen

Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen märkis, et käesolev poolaasta on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga teinud majandustulemustelt olulise tõusu. „Majandustulemuste tõus peegeldab jätkuvalt häid kliendisuhteid ja klientidele pakutavaid meelepäraseid teenuseid, mis on andnud oma tõuke nii 4G kliendiarvu järjepidavasse kasvu kui käibe tõusu ja muidugi panuse püsivasse kliendibaasi,“ iseloomustas Seppänen telekomiettevõtte poolaasta majandustulemusi.

Elisa käive kasvas käesoleva poolaasta lõpuks 47 miljoni euroni, eelmise aasta samal perioodil jäi käibenumber 45 miljoni euroni. Poolaastate võrdluses on Elisa tänavuses käibes teinud 4,9%-lise kasvu.

„Elisa edu pant on ettevõtte-sisene töökultuur, milleks on tulemustele orienteeritus ja pidev protsesside tõhustamine. Ühtlasi on taoline kultuur aluseks heale tööefektiivsusele, mis aitab kasvada nii seesmiselt kui jõuda heade majanduslike tulemusteni,“ rääkis juhatuse esimees Sami Seppänen.

Elisa 4G kliendibaasi kasvule on andnud panuse Elisa põhjalikud investeeringud internetivõrku. „Meie klientide seas on toimunud tähelepanuväärne 4G buum – üha enam kulub neil aega onlainis olemisele ja me anname omalt poolt võrguinvesteeringutega parima, et võrgus viibimise aeg oleks muretu, sujuv ja seda kõikide multimeediateenuste osas, mis Elisa klientide seas populaarsed on,“ selgitas Seppänen.

Elisa juhatuse esimees kirjeldas ka tulevikuvaadet: „Järelejäänud majandusaasta jooksul anname endast parima, et Elisa klientidel oleks jätkuvalt kasutada parim mobiilne internet, töökindel kõnelevi, pakkuda neile laia seadmevalikut ja tuua turule uusi teenuslahendusi.“

Elisa 4G kliendiarv oli möödunud aasta samal perioodil 160 150, käesoleva poolaasta lõpuks kujunes nimetatud arv 283 819 kliendini. Elisa käive kasvas mulluse poolaastaga võrreldes 4,9%, jõudes 47 miljoni euroni. Ärikasumi marginaal ehk ettevõtte EBITDA on 2016 esimese poolaasta lõpuks 32,3%, eelmise aasta samal perioodil oli EBITDA 30,7%.

Tele2

Tele2 Eesti kasvatas 2016. aasta teises kvartalis tänu mobiilse interneti kasutusmahtude tõusule EBITDA-t ehk kasumlikkust võrreldes mullu sama perioodiga üle 8 protsendi ja käivet ligi 2 protsenti.

Ettevõtte EBITDA ehk ärikasum enne kulumit kasvas 2016. teises kvartalis 2015. aasta sama kvartaliga võrreldes 8,1 protsenti, tõustes 4,17 miljoni euroni. Tele2 Eesti käive kasvas teises kvartalis võrreldes mullu sama perioodiga 1,8 protsendi võrra, ligi 18 miljoni euroni. Mobiilioperaatori kliendiarv suurenes teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 800 kasutaja võrra.

Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau sõnul on telekomisektori peamiseks mootoriks andmeside, mille kasutusmahud näitavad kindlat kasvutrendi.

Argo Virkebau

Argo Virkebau

„Kõige hüppelisemalt on tõusnud rändluses kasutatud mobiilse interneti maht. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on klientide Euroopa Liidus kasutatud andmesidemahud tõusnud ligi 260 protsenti,“ ütles Virkebau.

Tele2 investeeris esimesel poolaastal Eestis 4 miljonit eurot. Virkebau sõnul on Tele2 investeerimiskava fookuses 4G võrgu katvus ja suurimad internetikiirused, laia valiku lisateenuste pakkumine ning müügi- ja teeninduskanalite arendamine.

Suurim osa ettevõtte esimese poolaasta võrguinvesteeringutest läksid Tallinnasse, kus Tele2 keskendus uute sageduste lisamisele ja uusima sagedusi ühendava võrgutehnoloogia käivitamisele, ning Harjumaale, kus pandi rõhku uute tugijaamade püstitamisele ja võrgu tihendamisele.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Eesti

Ülemiste Citys valmib 1,2 miljoni euro eest moodne IT-maja

Avaldatud:

Vana Dvigateli tehase direktoritehoone, mis renoveeritakse moodsaks IT-majaks (foto: Marek Metslaid).

 

Ülemiste City linnaku arendaja Mainor Ülemiste sõlmis täna finantseerimislepingu Nordea pangaga, mille tulemusel renoveeritakse 1,2 miljoni euro eest vana Dvigateli tehasekompleksi kuulunud telliskivihoone kaasaegseks IT-majaks.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul renoveeritakse ligi 860-ruutmeetrine hoone spetsiaalselt IT-ettevõtete jaoks. “Hoone ankurrentnikuga on juba käed löödud, ent mõned tragid valdkonnaettevõtted mahuvad uude põnevasse IT-majja kindlasti veel,” lisas Nõlvak.

“Uushoonete rajamise kõrval on meie kindel eesmärk renoveerida linnakus võimalikult palju vanu väärika arhitektuuriga hooneid, hoolimata sellest, et see läheb pahatihti oluliselt kulukamaks kui vana lammutamine ja selle asemel uue ehitamine,” selgitas Nõlvak.

Tema sõnul on renoveeritava hoone näol tegemist vana Dvigateli tehase direktorite, inseneride ja konstruktorile majaga, mille kaasajastamisel on kavas säilitada punastest tellistest ehitatud hoone industriaalne väljanägemine ning luua majja igati moodne ja inspireeriv töökeskkond.

Ülemiste City IT-maja hakkab asuma aadressil Sepise 8 – värskelt MyFitnessi spordiklubiks renoveeritud endise mehaanikamontaaži tsehhi kõrval ning Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teise bürootorni vastas.

Hoone renoveerimine läheb maksma 1,2 miljonit eurot, ehitust kaasrahastab Nordea pank. IT-maja valmimine on kavandatud 2018. aasta suve lõppu.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Stigo – lahutamatu kaaslane suurlinnades

Avaldatud:

Juba mitmeid aastaid on Eestis toodetud üle maailma laineid löövaid tehnikaimesid, seekord siis elektri jõul liikuv pisimopeed Stigobike. Otsustasime ka omal käel uurida, mis sorti aparaat see õigupoolest on. Natuke rohkem kui aasta tagasi jõudis see ametlikult müügile ning on kättesaadav üle maailma edasimüüjate võrgustikust.
Tehnilise poole pealt on tegu kompaktse elektrirolleriga, mida on võimalik vaid mõne sekundi & liigutusega kokku pakkida, nii et see võtab enda alla kõigest 40x48cm suuruse põrandapinna. Tänu sellele on võimalik sõiduvahendit väga mugavalt mahutada ka kontorisse või pisemasse korterisse. Edasi veab Stigot koos sõitjaga 250W elektrimootor, mis tundub paberil küllaltki jõuetuna, kuid tegelikult saab suurepäraselt hakkama inimese sõidutamisega. Stigobike’i on võimalik soetada nii ühe kui ka kahe 36V akuga. Vastavalt sellele on siis ka sõiduulatus – ühe akuga umbes 15km ja kahe akuga 30km ning täislaadimiseks kulub ligikaudu 3,5 tundi. Vastavalt akude arvule sõltub ka masina kaal – kas 14.1kg või 15.3kg. Maksimaalne kiirus on seadusandluse tõttu piiratud 25km/h juurde, kus on Stigo liigitatud pigem jalgrataste kui mopeedide hulka, mis tähendab lihtsustatult seda, et kiivrit pole vaja kanda ning sõita tohib jalgrattaga sõitmiseks ettenähtud teedel. Ees kasutatakse V-pidureid ning taga mehaanilist ketaspidurit. Maksimaalne kandevõime on 100kg. Kuna tegemist on tänavalegaalse pisimopeediga siis on ta varustatud ka esitule, tagatule (k.a piduritule) ja signaaliga.

Sõitmine on imelihtne, kokkupanek aga nõuab veidi õppimist

Kui tee on sile, siis on Stigot hea enda järel vedada

Stigoga sõitmine on pigem sõitmine jalgratta kui kulguriga, mistõttu peaks pea igaüks sellega hakkama saama – kõik, kes saavad hakkama jalgrattaga sõiduga, saavad ka Stigoga. Pole vaja koguda julgust ega otsida pingsalt tasakaalu, vaid hüppa kohe sadulasse ning käivita masin nupust, viipa käivitamiseks kiipi ning asu teele! Traditsiooniliselt asuvad kõik juhtseadmed just nendel kohtadel, millega me harjunud oleme. Vasaku käe all tagapidur ning paremal käel esipidur, tempo lisamiseks on parema käe all rutska. Ohusituatsioonides on abiks signaal, mille leiab vasaku käepideme juurest. Kõik tundub lihtne ja loogiline. Ka tulede üle pole vaja pead vaevata – need lülituvad sisse automaatselt. Küll aga naisterahvastele ning lastele võib olla kokku panemine/lahti võtmine olla esialgu peavalu. Nimelt nõuab lukustushoovad üsna tugevat vajutust, millega nõrgem sugupool või lapsed ei pruugi hakkama saada.

Meie eesmärk oli panna Stigobike proovile just Eesti tingimustes – nii Tallinna kesklinnas, äärealadel kui ka suvituspiirkonnas ehk kohtades, kus reaalselt võiks Stigo ka kasutust leida. Tipptunni ja kesklinnas liigeldes on Stigobike arutult mõnus abimees. Mängleva kergusega on võimalik läbida kilomeetriseid vahemaid ja pikema vahemaa korral saab sekunditega kokku klappida ning liigelda edasi juba ühistranspordiga, võites seeläbi veel väärtuslikku aega. Ühistranspordis ei vaata keegi altkulmu, kuna kokku panduna ei võta Stigobike mitte rohkem kui ühe lisareisija ruumi (põrandapinnast 40cmx48cm) ja kellelegi see ette ei jää. Kokku klapituna liiguvad väikesed abirattad väljapoole ning sõiduk jääb neile stabiilselt seisma. Abirattad on selleks, et teda oleks võimalik enda järel vedada nagu ratastel kohvrit, kuid peab tõdema, et vedamiseks mugavat asendit leida on üsna võimatu. Ebatasasemal teel (näiteks vanalinnas) tekib tahtmine pigem tõsta, kuna nendel pisikestel ratastel järel vedades kipub kõvasti raputama ning juhtraua keskosast kinni võttes ja järel vedades müksab sind aeg ajalt käepide. Ringi sõites aga tuleb arvestada takistustega nagu madalamad äärekivid aukudega teed, milleni jõudes tuleb lihtsalt kiirust alandada. Tegemist on siiski võrdlemisi väikeste ratastega ning ilma vedrustuseta masinaga, mis pole mõeldud ebaühtlasel teel sõitmiseks. Küll aga väärib sõidumugavus muus osas kiitmist. Olgugi, et seade näeb ise välja kui täiskasvanutele alamõõdus, on sellega mõnus sõita. Sadul on üllatavalt mugav ning istumisasend ei ole väsitav. Küll aga pikema sõidu juures maanteel kippus sõidukiiruse reguleerimiseks mõeldud “rutska” natuke kätt väsitama. Ilmselt vajab see natuke harjumust, kuna Stigobike’il on parempoolsest käepidemest umbes poole ulatuses nn gaasihoob, tavapäraselt kasutatakse aga terves ulatuses olevat gaasihooba. Juhitavuse osas nõuab harjumist eelkõige ainult madalamal kiirusel (jalakäija kiirus või alla selle), kuna veojõu doseerimine ei ole väga täpne, vaid pigem “peal”-“maas”-stiilis. Küll aga suuremal kiirusel või isegi maksimaalkiirusel slaalomit sõites tundsin end kui kala vees – siinkohal ei ole kompaktratas jätnud jälgi kompromissidest. Ka pidurid on tasemel: kuna keharaskusest suur osa asetseb tagarattal, siis ei tundu ka esipidurite kasutamine ohtlikuna.

Kui Tallinnas sõites oli sõites peamine tegevus laveerimine äärekivide, aukude ja inimeste/autode vahel ning sellega tuli Stigo suurepäraselt toime, otsustasime proovida sõitmist ka maakohtades. Testasukohta – Võsule – oli Stigot mugav viia, kuna universaalkerega autode pagasiruumi mahub Stigo kenasti ära. Väiksemasse auto pagasiruumi see kahjuks ilma ühe istmerea madaldamiseta ei mahu. Sisimas lootsin, et Stigot on võimalik paigaldada auto pakiruumi risti, kuid see on siiski kokku pakituna liiga kõrge. Hiljem suuremasse universaalkerega autosse proovides samuti tõdesin, et võtab suure osa pakiruumist ära, kuna on kokku panduna liialt pikk ja mahub ära ainult diagonaalis asetades, kuid nii halvab see ära enamuse pakiruumist.

Kohale jõudnuna ootas ees aga ilus ilm ja palju uusi vallutamist vajavaid teid. Maksimaalne sõiduulatus 30 km sai proovile pandud ja seda ta täitis, isegi ületas pisut. Kui akud saavad tühjemaks, siis langeb pisut maksimaalkiirus (2-3 km/h) ning masin muutub õige pisut loiumaks, kuid ei midagi drastilist. Samuti sai ta hakkama ka poole kilomeetrise tõusuga, kiirus küll langes 8km/h, kuid see on pigem ekstreemsus. Tundus, et ka siin tunneb Stigo end koduselt ning isegi laadimiskohad olid isegi kergliiklusteele rajatud – pingid koos 220V pistikuga juhuks kui peaks vaja minema. Erinevalt Tallinnast ei pidanud pingsalt äärekive ja tänavaauke jälgima vaid sai tunda täit mõnu sõidust. Kogu olemist muutis stressivabaks ka see, et kõikjale minnes saab Stigo kaasa võtta või turvaliselt ära panna ilma, et peaks vaeva nägema.

Kokkuvõte: Stigo meeldib kõigile, aga kõigil pole nii palju raha

Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlased on taaskord hakkama saanud sõltuvusttekitava tootega, mis oma omadustelt on antud segmendis esirinnas. Tahes tahtmata transpordi valdkonnas me näeme aina enam elektri jõul liikuvaid tooteid ja küsimus on vaid selles, et mis järgmiseks. Suurlinnadesse on kindlasti tegemist tänuväärt abimehega, kes viib sind sinna, kuhu soovid, ja aitab ka aega kokku hoida.

Positiivne:

Kasutuslihtsus

Kompaktsus

Disain

Sõiduulatus

Negatiivne:

Hind

 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Siseministeeriumi sideteenuste suurhanke võitis Tele2

Avaldatud:

Tele2 võitis siseministeeriumi ühishoonesse koliva nelja ministeeriumi ja nende allasutuste sideteenuste ühishanke. Operaatori sideteenuseid hakkab kasutama 36 riigiasutust.

Tele2 sideteenuseid hakkavad kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium.

Riigihanke tulemusena saab ettevõte ka ministeeriumite valitsemisala asutuste teenusepakkujaks, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Lennuameti, Sihtasutus KredExi, Maanteeameti, Tehnilise Järelvalve Ameti, Tarbijakaitseameti, Veeteede Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Riigi Infosüsteemide Ameti, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse, Registrite ja Infosüsteemise Keskuse, vanglate, prokuratuuride, kohtute jt.

Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau sõnul on nelja ministeeriumi ja selle allasutuste sideteenuste ühishanke näol tegemist ühe suurima ja enim väljakutseid pakkuva sideteenuste projektiga Eestis.

„Kõigil ministeeriumitel on siiani olnud tehnilistelt väga erinevad lahendused ja kõigi nende lahenduste ühendamine on täna Eestis üks suurim tehniline proovikivi. Tegemist ei ole kindlasti lihtsate mobiilsidelahendustega, vaid lisaks kõnedele tuleb pakkuda telefoniside erilahendusi mitmesuguse tegevusvaldkonnaga asutusele, nagu Maanteeamet, Veeteede Amet, vanglad ja Riigi Infosüsteemide Amet,“ rääkis Virkebau.

Virkebau tõi välja, et Tele2 on telefoniside erilahendustega turul olnud juba viis aastat ning praeguseks on standard, et organisatsioonidele pakutakse vastavalt nende vajadustele kohandatud sideteenuseid. „Tele2 erilahendusi kasutab kogu energiasektor, näiteks Elering, Eesti Energia ja Elektrilevi ning finantssektorist pangad, nagu Swedbank ja SEB pank,“ selgitas tegevjuht.

„Meie eesmärk on asendada ministeeriumite aegunud tehnoloogilised lahendused tänapäevaste ja võimsamate pilvepõhiste lahenduste vastu, millega riigiasutused saavad märkimisväärselt hoida kokku sideteenuste kulusid,“ lisas Virkebau

Riigihankega võitis Tele2 võimaluse pakkuda superministeeriumile ja selle allasutustele mobiilside- ja lauatelefoniteenuseid viis aastat. Hanke korraldaja oli Registrite ja Infosüsteemise Keskus.

 

virtuaalserver

 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: