Avaldas 
Kuidas saada teada, mida teeb Indoneesia mägedes redutav terrorist, üle Läti piiri hiiliv illegaal või kuidas on olukord Kolumbias asuva naftatorni juures? Just nendele ja sarnastele, eelkõige piiriturvalisusega seotud küsimustele, leiab igapäevaselt oma tööga vastuseid Eesti kaitsetööstuse ettevõtte Defendec.
“Ma usun siiralt, et Eestis on tänu meile turvalisem elada. Usun, et meie riigipiir on tänu meile paremini valvatud, kui ta oleks ilma meieta,” sõnas juba aastaid piiridele uudseid turvalahendusi pakkuva Defendeci juht Jaanus Tamm. Kui esmapilgul võib selline enesekindel väljaütlemine mõjuda ehk liigse enesekindlusena, siis ettevõte, kes on müünud oma lahendusi juba 30 riiki üle maailma ja kelle teenuseid kasutavad ligi 20 riigi piirivalvurid, võib tegelikult endale seda lubada. Eriti kui arvestada, et valdkonnas oluliseks tegijaks kerkinud ettevõte sai alguse väikese Tartu ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengkonnast.
“Olime kolm noort meest, kes tahtsid maailma muuta ja meil oli olemas smart-dust tüüpi tehnoloogia, mille kompetents oli välja kasvanud TTÜst. Panime kokku meeskonna ja otsisime väljundit, et kus meie tehnoloogiast võiks kõige enam abi olla. Jõudsime sellega lõpuks Eesti piirivalvuriteni, kes tollal ütlesid, et nad tahaksid väga, et silmad oleks piiril, aga keha piirikordonis. Meie esimeseks eesmärgiks sai vähendada inimeste vajadust käia piiril kontrollimas ning samas saada asitõendeid, kui kuskil piiril midagi illegaalselt toimub. Töötasime välja toimivad lahendused, aga kuna Eesti piirilõik on tegelikult maailma-mastaabis väga väike, siis hakkasime vaatama ka ülejäänud maailma suunas, kus on kokku ligikaudu 250 000 km maismaapiiri ning millest enamus on kaitseta,” rääkis Tamm ettevõtte algusaastatest ja lisas, et kuna Eesti piirivalvurid olid lõpptulemusega väga rahul, siis soovitasid nad ettevõtet Euroopa kolleegidelegi.
“Meie süsteeme kasutatakse väga mitmekülgselt. Nii valvame näiteks naftatorusid Kolumbias ja kõrgepingeliine Balkanimaades, aga samas on süsteemid kasutusel ka Indoneesias, kus neid ei kasutata piiri valvamiseks, vaid pigem hoopis antiterrorismi-vastastes operatsioonides. Saareriigi mägedes on palju terroristlikke organisatsioone peidus ja julgeolekujõududel on tarvis nende liikumist jälgida,” tõi Tamm välja.
Ettevõtte juht tõdeski, et kui vaadata üldse võimalikke piirikaitsesüsteeme, siis on olemas mehitatud patrullid, müürid ja aiad ning erinevad sensorid ja kaamerad. Kõigil neil aga on omad head ja vead, millest Defendec on püüdnud õppida, et leida parim lahendus. Nüüdseks on nad loonud madalaima energiakuluga targa “kaamera”, mida saab paigaldada igale poole maailmas.
“Nii avastamine kui ka jälgimine on olulised seega töötame selle nimel, et pakkuda lahendusi süsteemselt. Samuti püüame tehnoloogiaid integreerida, kuid see on ka suureks väljakutseks, sest erinevad seadmed ei pruugi omavahel toimida kui erinevate tarnijate tarkvara ei sobitu,“ rääkis Tamm väljakutsetest piirikaitse valdkonnas.
Väljakutseid nähakse kui võimalusi ning lähitulevikuks on ettevõttel selge visioon olemas: teha piirivalve võimalikult autonoomseks ja automatiseerituks. Samuti tahetakse sinna juurde vaadata ja täiendada kõikvõimalikke tark- ja riistavarasid, tooteid ja samuti ideid, mis aitaksid seda missiooni ellu viia. “Me usume, et ainult patrullide kasutamine on ajast ja arust ning piirivalvurid võiksid teha selle asemel näiteks luuretööd või püüda vahendajaid ja kaubitsejaid. Samuti arvame, et igasuguste müüride ja aedade ehitamine suures ulatuses ei ole efektiivne ja mõistlik. On piirkondi, kus muidu ei saa ja on vaja takistada konkreetseid gruppe, aga laias laastus, laduda tervele piirile müür – meie hinnangul pole sellel mõtet,” arvas Tamm ja lisas, et eelkõige vaadataksegi endiste Nõukogude Liidu, Kesk-Aasia, Lähis-Ida aga ka teiste sarnaste riikide poole, kus maismaapiiri valvatakse siiani eelkõige patrullidega.
Eesti kaitsetööstusklastri juhi Ingvar Pärnamäe sõnul on Defendeci edulugu, mis sai alguse tänu Eesti piirivalve julgusele piirikaitsesüsteem testimiseks kasutusele võtta, eeskujuks ja julgustuseks ka teistele kaitsetööstusettevõtetele, kes püüavad oma toodetega välisturge vallutada. “Defendeci juba tehtud töö ning sihikindlalt arenduses olevad projektid annavad meile võimaluse riigikaitse teemadel kaasa rääkida ka maailmatasemel. See, et Eestist pärit ettevõte panustab koos Ameerika partneritega näiteks Afganistani-Tadžikistani piiri kaitsesse, on tunnustus nii ettevõttele kui ka tervele kaitsetööstussektorile,” ütles Pärnamäe.
