Connect with us

Eesti

IT-tudengid esitlesid Euroopa Parlamendis Digitaalset Manifesti

Avaldatud:

Eile esitlesid Euroopa Liidu tudengid “Digitaalse tuleviku-Euroopa manifesti”. Manifest kutsub üles Euroopa Liidu otsustajaid juba täna tegutsema selle nimel, et luua süsteem, mille raames on digitehnoloogia valdkondadel võimalik panustada Euroopa paremasse tulevikku.

Manifest anti üle Brüsselis toimunud üritusel, kus osalesid ka Euroopa Parlamendi liige Anneli Jäättenmäki, Euroopa Parlamendi asepresident ning Euroopa Parlamendi liikmed Ilhan Kyuchyuk ja Ramona Mănescu. Tudengid tõi kokku Huawei korraldatav rahvusvaheline õppeprogramm Seeds for the Future. Sellesse kõrgtasemel IKT talendiprogrammi valitakse andekaid tudengeid, kes saavad osaleda õppereisil Hiinasse.

Toetudes programmist saadud kogemustele ning olles ise noored inimesed, kes kasvavad üles Euroopas, õpivad tehnoloogiavaldkonna aineid ning kogevad pidevaid tehnoloogilisi arenguid, kirjeldavad nad oma unistusi digiteeritud tulevikust, aga ka hirme, mis nii suurte muudatustega kaasnevad.

Manifest kutsub üles Euroopa Liidu juhte täide viima tudengite visiooni tehnoloogiliselt täiustatud ühiskonnast:

  • tõstatades inimeste teadlikkust digitaalsete muutustega kaasnevatest võimalustest;
  • investeerides rohkem digitaalsetesse ja kultuuride vahelistesse oskustesse;
  • aidates kaasa rahvusvahelistele õppeprogrammidele;
  • parandades ligipääsu IKT-le ning digitaalset kaasamist;
  • luues digitaalse taristu, mis tegeleb aina kasvavate ühenduvusvajadustega;
  • luues turvalise netikeskkonna ja parandades andmekaitset.

„Kuna digitehnoloogiad toovad meie käeulatusse tohutult palju uusi võimalusi, tekib meil ka kohustus nooremate põlvkondade ees, tagamaks nende tehnoloogiate parima kasutuse. Täna esitletud manifest sisaldab ülevaadet noorte vajadustest ja ootustest nii, nagu nemad seda näevad,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Ilhan Kyuchyuk.

„Globaalse tehnoloogialiidrina aitame Euroopa noortel areneda, luues neile samas ka rohkem töökohti ja arenguvõimalusi. Eelmisel aastal samal ajal lubasime, et järgmise viie aasta jooksul saadab Huawei 2000 Euroopa tudengit Hiina õppima ning meie peakontoris praktilisi kogemusi omandama. Kinnitan, et jätkame programmiga,“ ütles Huawei asepresident ning juhatuse direktor Chen Lifang, kes saatis tudengeid nende reisil Brüsselis.

„Ma nautisin igat hetke oma reisil Hiinas ning sain sealt unustamatult positiivsed kogemused nii Hiina kultuuri kui IKT osas. Nüüd on mul hea meel olla Brüsselis uue seiklusliku reisi raames,“ ütles IT Kolledži tudeng Mariana Maidla, kes käis tänavu Seeds for the Future programmi raames Hiinas.

huawei manifest2

„Huawei programm andis mulle tohutult palju unustamatuid kogemusi. Ma ei olnud kunagi mõelnud kodust nii kaugele reisimise peale, aga see kokkupuude Hiina kultuuriga tekitas tahtmise sinna tagasi minna. Huawei tutvustas meile uusi võimalusi ning aitas meil luua uusi suhteid, mida me tulevikus kindlasti edasi arendame,“ ütles University College Dublini tudeng Ellen Le Bas, kes osales samuti Huawei loodud programmis.

Praegu on 2011. aastal käivitunud programmi kaasatud 77 riiki kogu maailmas. Euroopast on kaasatud 27 riiki ning enam kui 700 noort on osalenud programmis selle algusest alates. Programmi eesmärk on 2020. aastaks tutvustada Hiinat vähemalt 2500 Euroopa tudengile. See on Huawei panus Euroopa Noorte Pakti.

Lae manifest alla siit [PDF]

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Eesti

Telia Eesti saab uue juhi

Avaldatud:

Telia Eestit hakkab juuli keskpaigas juhtima Eesti juurtega Robert Pajos. Ettevõtte praegune juhatuse esimees Dan Strömberg suundub Telia Leedu juhiks.

“Telia Eesti on hästi juhitud ning tugevaid tulemusi näitav ettevõte, mis ajab vastutustundlikku ja laiema ühiskondliku mõjuga äri, mida me kõrgelt hindame,” ütles Telia Company juhatuse liige ja Leedu, Eesti ning Taani klastri juht Emil Nilsson. “Tänan Dani tema suure panuse eest – ettevõttel on täna paigas kindel strateegia, mille täitmist saavad Robert ja tema juhitav meeskond jätkata.”

Robert Pajos kolib Eestisse Brasiiliast, kus ta on viimased seitse aastat juhtinud Ericssoni grupi piirkondlikke üksusi. Pajos on isa poolt Eesti juurtega ning tal on ette näidata edukas rahvusvaheline karjäär tippjuhina.

“Ootan suure põnevusega Eestisse kolimist ja Teliaga ühinemist, et panustada digitaalsetesse muutustesse, mis toimuvad ettevõttes nii sisemiselt kui klientide suunal,” ütles Pajos. Telia uut juhti ootavad Eestis nii suvekodu kui sõpruskond.

Dan Strömberg võtab Leedus teatepulga üle seniselt juhilt Kestutis Sliuzaselt. “Olen väga tänulik Telia Eesti meeskonnale kõige eest, mida me viimase kahe ja poole aasta jooksul oleme ühiselt saavutanud. Viisime kaks erinevat ettevõtet ühise kaubamägi ja juhtimiskultuuri alla, näitasime koostöös heade partneritega eelmisel sügisel 5G võimalusi ning oleme oma klientide jaoks esimesena turule toonud mitmeid uusi tooteid-teenuseid. Olen kindel, et senine kiire ja tugev areng jätkub,” sõnas Strömberg.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Ülemiste Citys valmib 1,2 miljoni euro eest moodne IT-maja

Avaldatud:

Vana Dvigateli tehase direktoritehoone, mis renoveeritakse moodsaks IT-majaks (foto: Marek Metslaid).

 

Ülemiste City linnaku arendaja Mainor Ülemiste sõlmis täna finantseerimislepingu Nordea pangaga, mille tulemusel renoveeritakse 1,2 miljoni euro eest vana Dvigateli tehasekompleksi kuulunud telliskivihoone kaasaegseks IT-majaks.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul renoveeritakse ligi 860-ruutmeetrine hoone spetsiaalselt IT-ettevõtete jaoks. “Hoone ankurrentnikuga on juba käed löödud, ent mõned tragid valdkonnaettevõtted mahuvad uude põnevasse IT-majja kindlasti veel,” lisas Nõlvak.

“Uushoonete rajamise kõrval on meie kindel eesmärk renoveerida linnakus võimalikult palju vanu väärika arhitektuuriga hooneid, hoolimata sellest, et see läheb pahatihti oluliselt kulukamaks kui vana lammutamine ja selle asemel uue ehitamine,” selgitas Nõlvak.

Tema sõnul on renoveeritava hoone näol tegemist vana Dvigateli tehase direktorite, inseneride ja konstruktorile majaga, mille kaasajastamisel on kavas säilitada punastest tellistest ehitatud hoone industriaalne väljanägemine ning luua majja igati moodne ja inspireeriv töökeskkond.

Ülemiste City IT-maja hakkab asuma aadressil Sepise 8 – värskelt MyFitnessi spordiklubiks renoveeritud endise mehaanikamontaaži tsehhi kõrval ning Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teise bürootorni vastas.

Hoone renoveerimine läheb maksma 1,2 miljonit eurot, ehitust kaasrahastab Nordea pank. IT-maja valmimine on kavandatud 2018. aasta suve lõppu.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Eesti

Stigo – lahutamatu kaaslane suurlinnades

Avaldatud:

Juba mitmeid aastaid on Eestis toodetud üle maailma laineid löövaid tehnikaimesid, seekord siis elektri jõul liikuv pisimopeed Stigobike. Otsustasime ka omal käel uurida, mis sorti aparaat see õigupoolest on. Natuke rohkem kui aasta tagasi jõudis see ametlikult müügile ning on kättesaadav üle maailma edasimüüjate võrgustikust.
Tehnilise poole pealt on tegu kompaktse elektrirolleriga, mida on võimalik vaid mõne sekundi & liigutusega kokku pakkida, nii et see võtab enda alla kõigest 40x48cm suuruse põrandapinna. Tänu sellele on võimalik sõiduvahendit väga mugavalt mahutada ka kontorisse või pisemasse korterisse. Edasi veab Stigot koos sõitjaga 250W elektrimootor, mis tundub paberil küllaltki jõuetuna, kuid tegelikult saab suurepäraselt hakkama inimese sõidutamisega. Stigobike’i on võimalik soetada nii ühe kui ka kahe 36V akuga. Vastavalt sellele on siis ka sõiduulatus – ühe akuga umbes 15km ja kahe akuga 30km ning täislaadimiseks kulub ligikaudu 3,5 tundi. Vastavalt akude arvule sõltub ka masina kaal – kas 14.1kg või 15.3kg. Maksimaalne kiirus on seadusandluse tõttu piiratud 25km/h juurde, kus on Stigo liigitatud pigem jalgrataste kui mopeedide hulka, mis tähendab lihtsustatult seda, et kiivrit pole vaja kanda ning sõita tohib jalgrattaga sõitmiseks ettenähtud teedel. Ees kasutatakse V-pidureid ning taga mehaanilist ketaspidurit. Maksimaalne kandevõime on 100kg. Kuna tegemist on tänavalegaalse pisimopeediga siis on ta varustatud ka esitule, tagatule (k.a piduritule) ja signaaliga.

Sõitmine on imelihtne, kokkupanek aga nõuab veidi õppimist

Kui tee on sile, siis on Stigot hea enda järel vedada

Stigoga sõitmine on pigem sõitmine jalgratta kui kulguriga, mistõttu peaks pea igaüks sellega hakkama saama – kõik, kes saavad hakkama jalgrattaga sõiduga, saavad ka Stigoga. Pole vaja koguda julgust ega otsida pingsalt tasakaalu, vaid hüppa kohe sadulasse ning käivita masin nupust, viipa käivitamiseks kiipi ning asu teele! Traditsiooniliselt asuvad kõik juhtseadmed just nendel kohtadel, millega me harjunud oleme. Vasaku käe all tagapidur ning paremal käel esipidur, tempo lisamiseks on parema käe all rutska. Ohusituatsioonides on abiks signaal, mille leiab vasaku käepideme juurest. Kõik tundub lihtne ja loogiline. Ka tulede üle pole vaja pead vaevata – need lülituvad sisse automaatselt. Küll aga naisterahvastele ning lastele võib olla kokku panemine/lahti võtmine olla esialgu peavalu. Nimelt nõuab lukustushoovad üsna tugevat vajutust, millega nõrgem sugupool või lapsed ei pruugi hakkama saada.

Meie eesmärk oli panna Stigobike proovile just Eesti tingimustes – nii Tallinna kesklinnas, äärealadel kui ka suvituspiirkonnas ehk kohtades, kus reaalselt võiks Stigo ka kasutust leida. Tipptunni ja kesklinnas liigeldes on Stigobike arutult mõnus abimees. Mängleva kergusega on võimalik läbida kilomeetriseid vahemaid ja pikema vahemaa korral saab sekunditega kokku klappida ning liigelda edasi juba ühistranspordiga, võites seeläbi veel väärtuslikku aega. Ühistranspordis ei vaata keegi altkulmu, kuna kokku panduna ei võta Stigobike mitte rohkem kui ühe lisareisija ruumi (põrandapinnast 40cmx48cm) ja kellelegi see ette ei jää. Kokku klapituna liiguvad väikesed abirattad väljapoole ning sõiduk jääb neile stabiilselt seisma. Abirattad on selleks, et teda oleks võimalik enda järel vedada nagu ratastel kohvrit, kuid peab tõdema, et vedamiseks mugavat asendit leida on üsna võimatu. Ebatasasemal teel (näiteks vanalinnas) tekib tahtmine pigem tõsta, kuna nendel pisikestel ratastel järel vedades kipub kõvasti raputama ning juhtraua keskosast kinni võttes ja järel vedades müksab sind aeg ajalt käepide. Ringi sõites aga tuleb arvestada takistustega nagu madalamad äärekivid aukudega teed, milleni jõudes tuleb lihtsalt kiirust alandada. Tegemist on siiski võrdlemisi väikeste ratastega ning ilma vedrustuseta masinaga, mis pole mõeldud ebaühtlasel teel sõitmiseks. Küll aga väärib sõidumugavus muus osas kiitmist. Olgugi, et seade näeb ise välja kui täiskasvanutele alamõõdus, on sellega mõnus sõita. Sadul on üllatavalt mugav ning istumisasend ei ole väsitav. Küll aga pikema sõidu juures maanteel kippus sõidukiiruse reguleerimiseks mõeldud “rutska” natuke kätt väsitama. Ilmselt vajab see natuke harjumust, kuna Stigobike’il on parempoolsest käepidemest umbes poole ulatuses nn gaasihoob, tavapäraselt kasutatakse aga terves ulatuses olevat gaasihooba. Juhitavuse osas nõuab harjumist eelkõige ainult madalamal kiirusel (jalakäija kiirus või alla selle), kuna veojõu doseerimine ei ole väga täpne, vaid pigem “peal”-“maas”-stiilis. Küll aga suuremal kiirusel või isegi maksimaalkiirusel slaalomit sõites tundsin end kui kala vees – siinkohal ei ole kompaktratas jätnud jälgi kompromissidest. Ka pidurid on tasemel: kuna keharaskusest suur osa asetseb tagarattal, siis ei tundu ka esipidurite kasutamine ohtlikuna.

Kui Tallinnas sõites oli sõites peamine tegevus laveerimine äärekivide, aukude ja inimeste/autode vahel ning sellega tuli Stigo suurepäraselt toime, otsustasime proovida sõitmist ka maakohtades. Testasukohta – Võsule – oli Stigot mugav viia, kuna universaalkerega autode pagasiruumi mahub Stigo kenasti ära. Väiksemasse auto pagasiruumi see kahjuks ilma ühe istmerea madaldamiseta ei mahu. Sisimas lootsin, et Stigot on võimalik paigaldada auto pakiruumi risti, kuid see on siiski kokku pakituna liiga kõrge. Hiljem suuremasse universaalkerega autosse proovides samuti tõdesin, et võtab suure osa pakiruumist ära, kuna on kokku panduna liialt pikk ja mahub ära ainult diagonaalis asetades, kuid nii halvab see ära enamuse pakiruumist.

Kohale jõudnuna ootas ees aga ilus ilm ja palju uusi vallutamist vajavaid teid. Maksimaalne sõiduulatus 30 km sai proovile pandud ja seda ta täitis, isegi ületas pisut. Kui akud saavad tühjemaks, siis langeb pisut maksimaalkiirus (2-3 km/h) ning masin muutub õige pisut loiumaks, kuid ei midagi drastilist. Samuti sai ta hakkama ka poole kilomeetrise tõusuga, kiirus küll langes 8km/h, kuid see on pigem ekstreemsus. Tundus, et ka siin tunneb Stigo end koduselt ning isegi laadimiskohad olid isegi kergliiklusteele rajatud – pingid koos 220V pistikuga juhuks kui peaks vaja minema. Erinevalt Tallinnast ei pidanud pingsalt äärekive ja tänavaauke jälgima vaid sai tunda täit mõnu sõidust. Kogu olemist muutis stressivabaks ka see, et kõikjale minnes saab Stigo kaasa võtta või turvaliselt ära panna ilma, et peaks vaeva nägema.

Kokkuvõte: Stigo meeldib kõigile, aga kõigil pole nii palju raha

Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlased on taaskord hakkama saanud sõltuvusttekitava tootega, mis oma omadustelt on antud segmendis esirinnas. Tahes tahtmata transpordi valdkonnas me näeme aina enam elektri jõul liikuvaid tooteid ja küsimus on vaid selles, et mis järgmiseks. Suurlinnadesse on kindlasti tegemist tänuväärt abimehega, kes viib sind sinna, kuhu soovid, ja aitab ka aega kokku hoida.

Positiivne:

Kasutuslihtsus

Kompaktsus

Disain

Sõiduulatus

Negatiivne:

Hind

 

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

POPID POSTITUSED

Spelling error report

The following text will be sent to our editors: