Tänapäeva nutitelefonidel peetakse väga olulisteks kaameraid, sest tänu kiirele tehnoloogia arengule suudavad kaamerad konkureerida juba paljude kompaktkaameratega. Siinsamas artiklis teeme puust ja punaseks, kuidas töötavad telefonikaamerad, mis peitub nende sees, kas megapiksliarv on tõesti oluline jne.
Kaamera riistvara
Kaameratel – nii tavalistel kui telefonidel – on kaks põhiosa: sensor ja objektiiv/läätsed. Muidugi on kaamera küljes ka mitmed ühendused, ilma milleta oleks kaameratel päris võimatu töötada, kuid lihtsuse huvides nendest siin pikemalt ei räägi.
Sensor – see on kaameras kõige olulisem, ilma selleta pole võimalik pilte ega videoid üldse teha. Nutitelefonides on kasutusel enamasti CMOS sensorid, mis nagu kõik sensorid ja ekraanid, koosnevad pikslitest. Sõna “megapiksel” on tegelikult võrdne miljoni piksliga, nii et kui sensoril on 20 megapikslit, siis kokku on piksleid 20 miljonit. Suurem pikslite arv võib olla kasulik siis, kui on vaja fotosid hiljem suurendada, kuid kõige märgatavama erinevuse tagab sensor ise, selle suurus, selle ees olev optika ning tarkvara ja selle optimeeritus.
Lisaks kõikidele nendele megapikslitele on sensoril ka keerulised vooluringid, mis koosnevad transistoritest, fotodetektorist, võimendidtest ja teistestki komponentidest. Kui telefonis kaamerarakendus avada, siis nõuab see pilti, sensor pakub kogu vajaliku info ja nii me pilti näemegi.
Topelt ei kärise
Hetkel on aga trendikam panna telefoni tagaküljele ühe asemel kaks kaamerat. Seda teevad erinevad tootjad erinevat moodi, kuid eesmärk on ikka sama – pakkuda kasutajale midagi rohkemat. Näiteks telefonigigant Huawei, kes on juba mitu aastat pannud oma telefonide tagaküljele topeltkaameraid, teeb seda nii: üks kaamera on tavaline/värviline ning teine on monokroomne ehk värvipime. See tähendab kokkuvõtvalt seda, et tänu ainult mustvalgelt maailma nägevale kaamerale saab teha palju detailsemaid mustvalgeid pilte, mida näiteks Instagrami üles riputada.
Mis vahe on telefonikaameral ja näiteks kompaktkaameral?
Telefoni- ja n-ö päriskaamera erinevus peitub nii välises kui sisemises suuruses. Nutitelefonidel on sensori ees olevad läätsed väga väikesed ja kompaktsed, enamasti ei ulatu need ka korpusest välja. Seetõttu ei paku enamus telefonikaameratest ka optilist suumimist, sest läätsed ei saa lihtsalt telefoni sees oma kauguseid vahetada, et ilma detailikaota suumimist pakkuda. Samuti on telefonides olevad kaamerasensorid küllaltki väiksed, mistõttu ei ole piltide dünaamiline ulatus ega võime pimedas pilte teha väga head.