Huawei P10 ja P10 Plus telefone ei tasu osta (vähemalt praegu)

Jälle on kätte jõudnud aeg, mil Huawei esitles uusi P-seeria telefone – sest miks peaks ainult ühe telefoni väljastama? Või täpsemini: esitles neid juba veebruaris, aga peagi hakatakse neid müüma.

Disain: sama hea ja sama halb

Huawei P10 Plusi tagakülg

P10 ja P10 Plus on muus osas identsed, kui suurus (ja sellest tingitud ekraani resolutsiooni suurus ja akukestvus) välja arvata. Telefonid on samasuguse disainiga nagu varem ehk stiilse alumiiniumkorpusega, mille ülaosas valgel alal paiknevad silmad. Muide, uutel telefonidel on hulganisti värvivalikuid ja mitmeid tekstuure. Telefonide koostekvaliteet on väga kvaliteetne ja soliidne, küll aga on sealjuures nurisemiseks põhjust. Nimelt telefonid on käes väga libedad – keskmiselt proovib telefon käest jalga lasta umbes 10 korda ühe päeva jooksul. Disainis on ka teine probleem: nii ekraanile kui tagumisele küljele tekivad kriimud justkui iseenesest – see häda on Huawei telefonidel olnud kaua, kuid ikka pole materjale ja pealispindu muudetud, et vältida kriimustusi, mis teistele telefonidele nii kergesti ei teki.

Kolm silma

Huawei P10 kaamerad

P10 mudelitega on Huawei jätkanud kolme-kaamera-trendi (kaks taga ja üks ees). Üks tagakaamera on mustvalge (20 mpx) ja teine tavaline (12 mpx). Kahe kaamera olemasolu peaks garanteerima maksimaalse kvaliteediga mustvalged ning maksimaalselt detailsed värvilised pildid. Ainult mustvalgete piltide järele isiklikult vajadust pole, küll aga saab tõdeda, et värvilised pildid on väga selged, teravad ja värvid on täpselt paigas. Kui aga pildistamisel ei tundu midagi täiesti paigas olevat, siis saab põhimõtteliselt kõiki parameetreid – nagu peegelkaameratelgi – ise liigutada, et saaks soovitud tulemuse. Ei saa öelda, et kaamera on palju ees teistest (nt Samsung Galaxy S7, iPhone 7 Plus jt), aga umbes samal ehk väga heal tasemel on küll. Esikaamera on ka päris hea, veidi kahju on, et füüsilist tulukest telefoni esiküljel pole, mis on näiteks vanemal ja soodsamal Honor 7 mudelil. See-eest läheb pimedast selfie’sid tehes ekraan korraks maksimaalselt valgeks, mis suudab enam-vähem asendada lampi.

Kaamerarakendus on muidu minimaalne, aga ühe liigutusega saab välja tõmmata manuaalseadistamise ja hunniku režiime

Kaamerarakendus on päris funktsionaalne. Nagu enne mainitud, on seal korralik manuaalrežiim, lisaks ka välgu sisse-välja lülitamine, suure ava režiim, mitmeid filtreid ja palju muud. Huawei on kaamerarakenduse sisse pookinud ka loovaid režiime, näiteks öövõte, valgusmaalimine, dokumendi skaneerimine jt, kusjuures neid saab veel rohkem alla laadida. Olin üllatunud, nähes iPhone’ile sarnast sarivõtet – kui päästikunuppu all hoida, hakkab pilte sadama nagu oavarrest – viie sekundiga umbes 75 pilti. See on väga muljetavaldav tulemus.

Aku-anomaalia

Akud (3200 mAh ja 3750 mAh) on uutel P10 mudelitel väga kehvad. Kuigi teoorias saab neid kasutada rohkem kui kaks päeva (loomulikult vähese kasutusega), siis meie igapäevakasutuses ei pidanud telefonide akud isegi õhtuni vastu. Akud kestsid umbes 9 tundi, mis tundub eriti veider arvestades asjaoluga, et kasutus polnud üldsegi maksimaalne ning avatud polnud ühtegi mängu. Väga minimaalse kasutusega on telefon õhtuni kenasti töös, kuid kasutada pole seda eriti mõtet. Kesine akukestvus võib olla uue kiirendustehnoloogia süü (lähemalt allpool), kuid võib veel korda saada mõne tarkvarauuendusega. Küll aga on sellel aku osas mõistlik lisa – kiirlaadimine SuperCharge. Kuna see kasutab 4.5V/2A voolu (teistel on tavaliselt 9V/5A), siis on Huawei lahendus laadimise ajal tunduvalt jahedam ja see on ka üsna kiire – umbes tunni ajaga saab tühi aku 100% täis.

Uued ja põnevad lisad

Samsung otsustas oma kuulsa kodunupu uute telefonide esiküljelt eemaldada, et suurem ekraan ära mahuks, ja pani sõrmejäljelugeja, mis oli varem kodunupus, hoopis telefoni taha. Huawei tegi vastupidi: kui juba aastaid on sõrmejäljelugejat kohata võinud telefoni taga, siis nüüd pandi see hoopis telefoni ette, ekraani alla. Äärmiselt kahju on sellest, ei tootja ei soovinud panna selle nupu kõrvale teisi nuppe (tagasi ja käimasolevate rakenduste leht), mida teevad väga paljud teised tootjad. Selle asemel saab kasutada ekraanil olevaid nuppe või siis kasutada ainult uut kodunuppu, kus tuleb meelde jätta erinevat liigutused, kuidas seda kasutada näiteks tagasi liikumiseks. Uue sõrmejäljelugeja asukohaga harjumine võtab väga kaua aega, aga kui see liigutus meelde jääb, siis on seda lust kasutada, sest nii kiiret sõrmejäljelugejat pole ma varem näinud. Kui kujutada ette, et nii kiiresti kui võimalik puudutada telefoni sõrmejäljelugejat ja nii kiiresti kui võimalik sõrm sealt eemaldada, siis täpselt nii kaua aega kulubki. See on tõepoolest nii kiire – sõrme tuleb hoida lugejal nii lühidalt, et saab mõõta millisekundites.

Huawei on alles jätnud uudse SIM-kaardi aluse, kust leiab lisaks universaalpesa, kuhu sobib teine SIM-kaart või hoopis mälukaart, seega saab kasutada soovi korral mälukaarti, ning kui vaja, siis ka kahte SIM-kaarti/kahte telefoninumbrit. Üllatav on see, et P10-st on tehtud kaks erinevat versiooni – ühel on SIM+SD pesa, teisel SIM+SD/SIM. Kui kahe SIM-kaardi pesa olemasolu on vajalik, siis tasub ostukohas üle kontrollida, kas tegu on vastava versiooniga.

P10 ja P10 Plus kasutavad mõlemad üsna uut Kirin 960 protsessorit, tänu millele on telefonid niigi väga kiired, kuid suure uuendusena on telefonidesse pandud Ultra Memory nimeline tehnoloogia, mis tagab kiiresti liikuva (tarkvaraliselt) ka näiteks aasta pärast. Lisaks hoiab see telefoni võimalikult nobedana kogu aeg, kuna tehisintellekti abil püüab see kasutaja kasutusharjumustest aru saada (näiteks millises järjekorras milliseid äppe tavaliselt avatakse) ning seeläbi avada äppe nii kiiresti kui võimalik.

Kui varasemates Huawei telefonide arvustustes oleme saanud laita Huawei kasutajaliidest EMUI, kus ei ole eraldi äpisahtlit, vaid need on kõik avalehel (nagu iPhone’il), siis enam seda teha ei saagi, kuna EMUI 5.1 tõi võimaluse lülitada sisse n-ö sahtli režiim või siis kasutada edasi kõik-ühel-lehel-kontseptsiooni. Telefonist leiab paraku endiselt hunniku ebavajalikke äppe, kuid õnneks on ka kasulikke asju lisatud, üks neist on Twin App nimeline funktsioon, mis võimaldab ühe äpi/suhtlusvõrgustikuga kasutada mitut kontot. Tõsi, Instagramis on mitme konto funktsioon juba sisse ehitatud, ent näiteks Skype’i ja Facebooki saab sellega kasutada väga mugavalt (üks konto näiteks tööalane ja teine tavaline) ja neid vahetada ilma pideva sisse-väljalogimiseta ja andmete sisestamiseta.

Kokkuvõte

Tuleb nentida, et Huawei P10 ja P10 Plus mudelid on väga korralikud nutitelefonid – neil on väga soliidne ja kvaliteetne korpus, kaamera(d), jõudlus… ja see on kõik. Neid asju, mida telefoni puhul kiita, võiks olla rohkem. Akut hetkel kiita ei saa. Jääme lootma, et tarkvarauuendus parandab selle probleemi. Ekraanid on väga teravad ja selged, aga teiste tootjate mudelid on päikesevalguses paremini nähtavad (Galaxy S7 umbes 30% heledam maksimaalse heledusega). Kahju on ka sellest, et veekindlust telefonidelt endiselt ei leia. Isegi Apple, tootja, kes pole varem huvi üles näidanud veekindlate seadmete tootmise vastu, otsustas uusimad iPhone 7 ja 7 Plusi teha veekindlaks.

P10 Plus ja P10

Huawei P10 ja P10 Plus on pigem keskmised nutitelefonid, kui hinnata hinna ja omaduste suhet. P10 hind on hetkel (eeltellimisel) 599 eurot ning P10 Plusi hind saab olema eeldatavasti umbes 750 eurot, kui see kunagi müügile tuleb. Mõistlikum Samsung Galaxy S7 maksab võrdlusena 499 eurot mobiilioperaatorite juures, nurgatagustest ja internetipoodidest saab seda ka soodsamalt.