Huawei tõi juba mitu kuud tagasi avalikkuse ette uue tipptelefoni P9, milles on enim rõhku pandud kaamerale ning hind polegi üllatuslikult nii suur, nagu seda ootaks tuntud tootja uuelt tippmudelilt. Põhjus, miks me uuest P9 telefonist varem ei kirjutanud, seisneb selles, et esimene telefon, mille testimisega alustasime, jooksis kokku, andurid tõrkusid, aku pidas vähe vastu jne. Nüüd õnnestus saada sama telefoni teine eksemplar, mis toimis paremini, nagu P9 peakski toimima.
Esmamuljele lähtudes saab väita, et telefon on igati korralik.
Huawei P9 on valmistatud alumiiniumist. Korpus on peaaegu täielikult lõigatud välja ühest metalliblokist. Kätte istub telefon ideaalselt ning käest seda hea meelega ära panna ei tahagi, kuna see sobitub sinna hästi ja näeb soliidne välja. Suur pluss on ka laadimispesa, milleks on uudne USB C-tüüpi ühendus. See võimaldab laadimiskaablid sisestada mõlemat pidi. Huawei nutifonidel pole seda ühendusliidest varem olnud.
Huawei P9-l on kaameraid kaks. Üks jäädvustab pildi mustvalgelt ja teine värviliselt. See peaks tagama hämaras teistest tootjatest poole paremaid pilte. Pimedas võrdlust ei teinud, ent Huawei kaamera sai pildistamisega hästi hakkama küll.
Kaameral on režiime mitmeid. Näiteks saab dokumenti pildistada, öövõtet teha, pimedas valgusega maalida jt. Olemas on ka võimalus kaamera parameetrite käsitsi seadistamiseks. Suurim foto tegemise eraldusvõime on 12 megapikslit, mis küll pole megapikslite arvestuses mingi rekord, aga peaks igaühele piisav olema. Kaamerat kiidetakse antud telefoni puhul taevani, kuid reaalsuses midagi niivõrd võluvat see pole. Pildid tulevad küll head, aga ei midagi enamat kui iPhone 6S’i ja LG G4 telefonidel. Huawei ei suuda salvestada ka 4K UHD videot, mida teised eelmainitud telefonid teevad. Huaweil on rohkem režiime ja mustvalget pilti teeb see küll paremini.
Kaamera on küll korralik, aga vau-efekti see ei tekitanud ning selle pärast pole vaja koha poodi tormata, kui juba on olemas normaalse kaameraga telefon.
Siiski kaameral on üks väga meeldiv režiim, milleks on nn laia avarusega foto ehk lahti tõlgendatuna väga lahtise avaga pildistamine, mis võimaldab näiteks fotol oleva objekti ühte väikest osa esile tuua ning ülejäänud foto on mõnusalt udune – seda küll kõige lahtisemate ava-astmete vahel. Selles režiimis saab ka teha kõige kinnisema avaga ehk numbriliselt f/16 juures fotosid, kus on kogu pilt nähtav ning midagi pole otseselt esile toodud. Näidisfotosid vaata siit.
Sõrmejäljelugeja toimib korralikult ja kiiresti. Neile, kes pole varem tagaküljel asuva sõrmejäljelugejaga telefonidega kokku puutunud, võib see asukoht ebamugav tunduda. Tegelikult on aga selline lahendus mugav ja kiire ning telefon avaneb silmapilkselt.
Telefoni ekraan on 5,2-tolline Full HD resolutsiooniga. Kuna ekraan pole 6-tolline ja telefon ei maksa 700 eurot nagu Samsungi lipulaev-telefon S7, siis võib ehk andeks anda Full HD resolutsiooni olemasolu. Järgmiselt mudelilt ootaks vähemalt QHD ekraani.
Ka tarkvara vallas pole millegi üle hõisata. Kasutusel on Android, mis on isegi uus, 6. versioon. Kasutamiskogemuse rikub Huawei enda loodud keskkond EMUI, mis on ebavajalik. Ebaselgel põhjusel on näiteks eraldatud teavituste ja kiirsätete leheküljed – tavaliselt on Androidis need koos. Kokkuvõttes tekitab kasutajaliides võõra tunde, kui olete harjunud puhta Androidi või Samsungi TouchWiziga. Teiseks on Androidis enamasti eraldi paigaldatud rakendusi kuvav menüü, aga Huawei arvates pole seda vaja. Seetõttu on otsustatud kõiki äppe avaekraanil kuvada, umbes nagu iPhone’il. Probleeme on tekitanud ka teavituste telefoni jõudmine.
Tihti juhtub, et uue Facebooki sõnumi kuvamiseks tuleb avada teavituste lehekülg ja alles siis tuleb sõnum kohale. Kui mainitu välja arvata, toimib telefon küllaltki hästi, hangumisi tuleb ette harva. Kasutusel on Huawei enda loodud Kirin 955 protsessor, mis on piisavalt võimas, et mänge jooksutada ja üldiselt võib jõudluse osas telefoniga rahule jääda, kuid mõnikord võtab kaua aega ootamine, kuni avatakse teine Google Chrome’i veebilehitseja vahekaart. Samuti vahel telefon hangub sõnu kirjutades äkitselt tähe kirjutamise ajal. Tarkvaraliselt on suureks miinuseks rakendused ehk äpid, mida on tootja telefoni paigaldanud rohkesti. Näited rakendustest, mille paigaldamine võiks olla valikuline: News Republic, Booking.com hotellid, Todolist, EyeEm, Dragon Mania, Puzzle Pets, Spider Man, Asphalt Nitro, Top Games, Ice Age: SCART-VENTURES. Viimased 6 on mängud, mis on loodud pigem noorematele kasutajatele, aga õnneks on kõik eelmainitud rakendused ja mängud eemaldatavad, kuid miks üldse need kõik paigaldada? Võiks olla näiteks telefoni esmakäivitamisel valik, kust saab märkida kõik äpid, mida paigaldada. See säästaks tohutult aega, mis kulub kõikide nende ebavajalike rakenduste deinstalleerimisele.
Akukestvuses ei ole kahjuks midagi positiivset. Kuigi see mahutab 3000 milliampertundi, ei ole see praktikas nii hea. Kui telefoniga e-kirju lugeda, internetis surfata ja paar videot vaadata, kasutades mobiilset andmesidet, siis peab aku maksimaalselt vastu kella 16-ni, kui hommikul on täislaetud telefoni kasutamist alustatud umbes kella 8 ajal. Huawei on pannud telefoni ka funktsioone akukestvuse pikendamiseks, aga need ei tee põhimõtteliselt midagi. Üks neist paneb ekraani resolutsiooni madalamaks, 720P HD peale, mis annab parimal juhul paarkümmend minutit kasutusaega juurde, kuid endiselt on telefoni akukestvus nõrk.
[wp-review id=””]