Connect with us

Lahtimõtestaja

Kaameratelefonide ajalugu

Avaldatud:

Tänapäeval on tavaline, et telefonil on väga hea kaamera, millega tehtud pilte võib julgesti ka paberile panna, või suurel ekraanil näidata ilma, et pildikvaliteet kannatada saaks. Kuid millal hakati tootma esimesi kaameraga telefone, millist pilti need tegid ning kuhu oleme jõudnud praeguseks? Sellest juttu tulebki.

Esimene telefonikaamera

Poelettidele jõudis esimene kaameraga telefon aastal 2000. Seadme nimi oli Sharp J-SH04, mis ei pruugi küll midagi öelda, kuid sel ajal oli see kõva tegija, sest siis ei olnud veel kellegi telefonides kaamerat. Megapiksleid oli sellel 0.11 ning nagu isegi arvata võib – head pilti see ei teinud. Telefon kaalus ka kõigest 74 grammi. Võrdluseks võib tuua, et tänapäeval kaalub keskmine nutitelefon 150 gramm ning megapiksleid on üle 10 ja sensorid on ka olulised suuremad ja võimsamad; optika ka.

Sharp J-SH04 massidesse ei jõudnud, sest inimesed polnud veel sellise saavutuse jaoks valmis.

Mõni aasta hiljem

Aastal 2002 tõi Nokia turule oma nutitelefoni, millele oli lisatud juba veidi parem kaamera. Täpsemalt 0.3 megapikslit. Telefonil oli 4 megabaiti sisemälu, kuhu sai salvestada üsnagi mitu pilti, ning sellest oli tol ajal enam kui küll. Pilte sai nautida 2,1-tolliselt ekraanilt.

2003. aasta novembris tehti suur uuendus, kui Panasonic lisas telefonikaameratele automaatse fokuseerimise süsteemi. Praegu ei kujutaks me telefone ilma selleta ettegi.

Kas telefonikaamera hakkab saama tavaliseks?

2005. aastal muutis Sony Ericsson telefonikaameraga tehtud pildid juba täiesti vaadatavaks, kui telefonile lisati 2 megapiksline kaamera. Üks oluline samm oli sellel telefonil välk, mis võimaldas hakata pilte tegema hämarates oludes.

Ühelt poolt telefon, teiselt poolt kaamera

Kui varem telefonidega suumida ei saanud, mis oleks ilmselt olnud mõttetu vaadates kui madala kvaliteediga pilte suutsid telefonikaamerad teha, siis aastal 2007 tõi LG müüki nutitelefoni, mille objektiiv ulatub välja ja millega saab teha juba 5 megapiksliseid fotosid. Väljaulatuv objektiiv annab eelise telefoniga juba päris korralikult suumida. Nimelt 16-kordselt. Sellise telefoni miinus oli selle suurus – see ei mahtunud eriti hästi taskusse.

Telefonid suutsid teha juba peaaegu sama head pilti kui tavalised kaamerad

2010. aastal toodi turule juba 12-megapikslise kaameraga nutitelefon Nokia N8, mille kohta öeldi, et tegu oli sel ajal parima telefonikaameraga. Enam ei pidanud hea pildi saamiseks suurt kaamerat kaasas vedama, vaid piisas ainult telefonist.

Liiga palju megapiksleid!?

Taaskord leiutas Nokia supervõimsa, 41 megapikslise telefonikaamera (Nokia 808 PureView), millega sai päris korralikult suumida, enne kui pildikvaliteet kannatada sai. Eriti populaarseks see mudel ei saanud.

Kaks kaamerat

Kui täpne olla, siis isegi kolm kaamerat, kui võtta arvesse ka esikaamerat. Just täpselt nii palju kaameraid ongi Huawei lipulaev P9-l, mis on üks esimestest kahe tagumise kaameraga telefone, kui välja arvata mõned aastad varem tehtud 3D-kaameraga telefonid LG-lt ning Huawei tütarfirma Honori mudel 6 Plus, mida esitleti juba 2014. aastal. Kahe kaamera süsteem on üsnagi uus ja paljude jaoks mõistmatu. Huawei seletab, et kahest kaamerast ühel on tavaline sensor, mis keskendub värvidele ja jäädvustab värvifotosid. Teine kaamera salvestab pilti mustvalgelt ning ei keskendu värvidele, vaid pildi heledusele. Neid liites saadakse tulemuseks terav ja ilus foto ning valgust pääseb sisse 270 protsenti rohkem kui iPhone 6S’il ja 70 protsenti rohkem kui Samsung Galaxy S7-l. Tarkvaraliselt on võimalik pildi kindlat objekti fookuses hoida, nii et taust on väga udune ja ei sega vaatamist.

Tulevik

Praegu võib küll tunduda, et telefonikaamerad enam paremaks minna ei saa, kuid ilmselt juba mõne aasta pärast on resolutsioonid suuremad, sensorid võimsamad ja ehk suuremadki. Eks paistab…

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
1 Comment
  • Pre5G

    Üks versioon on veel puudu – telefonide külge ühendatavad kaamerad.
    Näiteks Siemensil oli selline telefon täiesti olemas. Telefoni sees kaamerat polnud, küll oli kaamera olemas lisatootena ning see ühendati telefoniga.

Lahtimõtestaja

Kuidas telefonikaamera töötab?

Avaldatud:

Tänapäeva nutitelefonidel peetakse väga olulisteks kaameraid, sest tänu kiirele tehnoloogia arengule suudavad kaamerad konkureerida juba paljude kompaktkaameratega. Siinsamas artiklis teeme puust ja punaseks, kuidas töötavad telefonikaamerad, mis peitub nende sees, kas megapiksliarv on tõesti oluline jne.

Kaamera riistvara

Kaameratel – nii tavalistel kui telefonidel – on kaks põhiosa: sensor ja objektiiv/läätsed. Muidugi on kaamera küljes ka mitmed ühendused, ilma milleta oleks kaameratel päris võimatu töötada, kuid lihtsuse huvides nendest siin pikemalt ei räägi.

Sensor – see on kaameras kõige olulisem, ilma selleta pole võimalik pilte ega videoid üldse teha. Nutitelefonides on kasutusel enamasti CMOS sensorid, mis nagu kõik sensorid ja ekraanid, koosnevad pikslitest. Sõna “megapiksel” on tegelikult võrdne miljoni piksliga, nii et kui sensoril on 20 megapikslit, siis kokku on piksleid 20 miljonit. Suurem pikslite arv võib olla kasulik siis, kui on vaja fotosid hiljem suurendada, kuid kõige märgatavama erinevuse tagab sensor ise, selle suurus, selle ees olev optika ning tarkvara ja selle optimeeritus.

Lisaks kõikidele nendele megapikslitele on sensoril ka keerulised vooluringid, mis koosnevad transistoritest, fotodetektorist, võimendidtest ja teistestki komponentidest. Kui telefonis kaamerarakendus avada, siis nõuab see pilti, sensor pakub kogu vajaliku info ja nii me pilti näemegi.

Topelt ei kärise

Hetkel on aga trendikam panna telefoni tagaküljele ühe asemel kaks kaamerat. Seda teevad erinevad tootjad erinevat moodi, kuid eesmärk on ikka sama – pakkuda kasutajale midagi rohkemat. Näiteks telefonigigant Huawei, kes on juba mitu aastat pannud oma telefonide tagaküljele topeltkaameraid, teeb seda nii: üks kaamera on tavaline/värviline ning teine on monokroomne ehk värvipime. See tähendab kokkuvõtvalt seda, et tänu ainult mustvalgelt maailma nägevale kaamerale saab teha palju detailsemaid mustvalgeid pilte, mida näiteks Instagrami üles riputada.

Mis vahe on telefonikaameral ja näiteks kompaktkaameral?

Telefoni- ja n-ö päriskaamera erinevus peitub nii välises kui sisemises suuruses. Nutitelefonidel on sensori ees olevad läätsed väga väikesed ja kompaktsed, enamasti ei ulatu need ka korpusest välja. Seetõttu ei paku enamus telefonikaameratest ka optilist suumimist, sest läätsed ei saa lihtsalt telefoni sees oma kauguseid vahetada, et ilma detailikaota suumimist pakkuda. Samuti on telefonides olevad kaamerasensorid küllaltki väiksed, mistõttu ei ole piltide dünaamiline ulatus ega võime pimedas pilte teha väga head.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Lahtimõtestaja

USB ühenduste ajalugu

Avaldatud:

Kas teadsid, et esimene USB tähistab tänavu 21. sünnipäeva? Siin artiklis viskame pilgu peale kõigile enamlevinud mobiiliseadmetes kasutavatele USB ühendustele.

Mini USB kui mobiiliseadmete USB ühenduste ajaarvamise algus

mini usb ühendus

Andmed

  • Esitlemisaeg: Aprill 2000
  • Suurus: 7x3mm
  • Klemme: 4
  • Tüüp: USB 2.0 (maksimaalne kiirus 480 Mbit/s)
Üks esimestest USB ühendustest, mis võeti kasutusele erinevate mobiilsete seadmete tootjate poolt, on Mini USB. Mini USB ühendust esitleti aastal 2000 ning see jõudis pärast seda kiiresti erinevatesse telefonidesse, mini-arvutitesse, muusikamängijatesse, kaameratesse ja teistesse seadmetesse.

Micro USB – kõige levinum nutitelefonide ja tahvelarvutite ühendus tänaseni

micro usb

 

Andmed

  • Esitlemisaeg: Jaanuar 2007
  • Suurus: 6.85×1.8mm
  • Klemme: 5
  • Tüüp: USB 2.0 (maksimaalne kiirus 480 Mbit/s)
Micro USB ühendus on maailmas enim levinud ja kasutatuim USB ühendus mobiilsetele seadmetele. Micro USB kasuks räägib selle õhem disain, mis võimaldab seda kasutada oluliselt õhemates nutiseadmetes kui 7 aastat vanemat Mini USB-d. Lisaks on sellel kaks kinnitust, mis hoiavad kaablit seadmes päris turvaliselt kinni. Mini USB-l polnud paraku ühtegi kinnitust. 2007. aastal esitletud Micro USB on praeguseks võtnud peaaegu täielikult Mini USB üle – vaid mõned MP3-mängijad veel kasutavad seda. Praegu on aga Micro USB-d üle võtmas järgmine ja veel innovaatilisem ühendus – USB C.

USB C – uus generatsioon on kohal, juba täna

usb c

Andmed

  • Esitlemisaeg: August 2014
  • Suurus: 8.4×2.6mm
  • Klemme: 24
  • Tüüp: USB 3.1 (maksimaalne kiirus 10 Gbit/s)

Praegu ning paaril eelneval aastal on kõige populaarsem ühendus USB C. Kõigest kolm aastat tagasi ilmavalgust näinud USB C kõige suuremaks trumbiks on selle disain – nimelt on kaabel täielikult sümmeetriline, mistõttu saab seda seadmesse sisestada kahte pidi. Selle miinuseks on suurus – see on suuruselt sarnane Mini USB-ga, aga lisamugavuse eest tulebki ju ohverdusi teha. Lisaks mugavale sisestamisele kuulub see ühendus juba kiiremasse ja uuemasse USB 3.1 kategooriasse, mis võimaldab andmeid üle kanda kuni 10 Gbit/s, mis on uskumatult suur kiirus, kuid telefonides mõistagi selline kiirus saadaval pole. USB C ühendus on kasutusel praegu käputäies telefonides (Huawei on ainus tootja, kes on aktiivsemalt alustanud USB C ühendusega telefonide valmistamist, näiteks on see Huawei P9, P10 ja Honor 8 mudelitel), tahvelarvutites ning USB C on juba päris mitmetel sülearvutitelgi, sest see on tavalisest USB pesast oluliselt väiksem, mis on vajalik selleks, et toota veelgi õhemaid seadmeid.

Loodame, et USB C ühendust hakkavad kasutama üha enamad nutiseadmed, sest praegu pole see veel väga levinud.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Lahtimõtestaja

Kiirlaadimine. Mis asi see on ja kuidas see töötab?

Avaldatud:

Praegu on juba pea iga telefonitootja kõigil mudelitel kiirlaadimise võimekus ja vastavad laadijad. Mida tähendab kiirlaadimine, kuidas see töötab ja kuidas seda kasutada saab? Sellest siinsamas lähemalt.

Kuidas üldse toimib tavaline telefoni laadimine?

Kui telefon ühendada laadija külge ja laadija vooluvõrku, hakkab kindel energia hulk telefoni jõudma. Piltlikult öeldes otse telefoni akusse see muidugi ei jõua, sest vahel on ka targad andurid, mida kutsutakse regulaatoriteks. Nende ülesanne on mitte liiga palju ja liiga suurel võimsusel laadimist lubada, sest vastasel juhul võib aku põlema süttida või muunduda. Telefoni jõudva energia hulk on piiratud eelmainitud regulaatorite poolt, mis on ka põhjuseks, miks paljud telefonid ei toeta kiirlaadimist ka siis, kui see ühendada mõne väga suure amperaažiga laadija külge.

Telefonide laadijaid on erinevaid. Kiirlaadimisega ehk rohkem energiat vastu võtvad ja väljastavad laadijad on erinevatel tootjatel, mis ei ole kõik samasugused ja ei toimi kõikide seadmega maksimaalse kiirusega. Ei maksa ära unustada tavalisi laadijaid, mis toimivad loomulikult ka kiirlaadimise toega seadmetega, kuid siis lihtsalt aeglasemalt, kuna need ei edasta nii palju voolu, mis on vajalik kiirlaadimiseks. Samamoodi on ka kiirlaadijate ja ilma kiirlaadimise toeta telefonidega: laadime toimub küll ja midagi põlema ei lähe, lihtsalt ajapikku võib telefoni aku ja selle komponendid rohkem kuluda, nii et kõige mõistlikum oleks laadimiseks kasutada telefoniga kaasa tulnud laadijat.
Kiirlaadimine pole üks kindel laadija ega ühelegi tootjale kuuluv kaubamärk, vaid üldine nimetus akuseadme tavalisest kiiremaks laadimiseks. Kiirlaadijaid on lisaks nutitelefonidele ka mitmetele elektriautodele ja paljudele teistele seadmetele.

Heal kiirlaadijal mitu nime

Erinevatel tootjatel on erinevad kiirlaadimise nimed, aga üldiselt toimib kiirlaadimine ikka ühtmoodi. Kõige tuntum neist on ilmselt Quick Charge, mille loojaks on üks kuulus protsessoritootja Qualcomm. Mitmel telefonitootjal on tihti ka eraldi kiirlaadijad ja kiirlaadimise nimed. Üks kiirlaadimise enim massidesse viinud tootja on Huawei, kelle tehnoloogia kannab nime SuperCharge ehk eesti keeles SuperLaadimine.

Kui võrrelda kiirlaadimist tavalisega, siis kiirlaadimise puhul on telefoni osa veidi täiustatud, et telefon võtaks probleemideta vastu rohkem voolu korraga. Huawei kiirlaadimise puhul on tehtud küllaltki märkimisväärne innovatsioon – Qualcommi Quick Charge’i 9V/5A asemel kasutab Huawei kiirlaadimine ligi poole vähem ehk 4.5V/2A voolu, mis tähendab praktikas lihtsalt seda, et telefon on laadimise ajal märkimisväärselt jahedam kui mõni teise tootja telefon.

Kiirlaadimine on ka turvaline

Müüt on see, et kiirlaadimine on ohtlik ja kiirlaadimise tulemusena võib telefon koguni põlema süttida. Vastupidi – kiirlaadimine on väga turvaline. Näiteks Huawei kiirlaadimise puhul on telefonis kokku 5 n-ö turvaväravat (kokku 15 osa), millest igal väraval on kolm eraldi osa (temperatuuri, elektrivoolu ja pinge mõõdikud). See tagab selle, et kui ka midagi peaks laadimisel valesti minema, saab telefon sellest kohe aru ja lõpetab laadimise.

Lisaks on laadija enda sees kiip, mis tuvastab kaabli ja telefoni voolu vastuvõtmise võimsuse ning hakkab voolu andma vastavalt sellele, mis on kõige efektiivsem ja turvalisem.

Kiirlaadimine – kellele ja milleks?

Kiirlaadimine, nagu nimigi ütleb, võimaldab laadida telefoni oluliselt kiiremini kui tavapärane laadija ja laadimine. Näiteks Huawei Mate 9 puhul saab kõigest 20 minuti jooksul laadida telefoni nii täis, et see peab õhtuni muretult vastu. Kiirlaadimine on eriti kasulik just neil hetkedel, kui unustad telefoni laadima panna ja see on hommikuks tühi või väga aktiivse kasutuse tõttu on aku liiga vara tühjaks saanud. Kiirlaadimine aitab mõlemal juhul probleemi lahendada umbes poole kiiremini kui tavalise laadijaga.

Seega, kiirlaadimine on väga tänuväärne ja hea lahendus uuemate telefonide juures, see on lisaks kiirusele ka väga turvaline ning seda karta pole vaja.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: