Connect with us

Arvamusampsud

Arvustus: Fitbit Blaze on teoorias hea, kuid praktikas põrumine

Avaldatud:

Aktiivsusmonitoride turul maailma tipus olev Fitbit on varasemalt turule toonud soodsamapoolseid aktiivsusmonitore, mille näol on tegu olnud põhimõtteliselt kummipaelaga, mille keskel on väikse ekraaniga arvuti, mis jälgib kasutaja aktiivsust, näitab kellaaega, teavitusi ning on alati või vahel ühendatud nutitelefoniga, mille vastava äpi vahendusel saab näha oma treeningute statistikat jpm. Fitbit näitas aasta alguses toimunud CESi elektroonikamessil uue mudeli Blaze avalikustamisega, et aitab küll väikese ekraaniga aktiivsusmonitoridest ehk nutivõrudest. Ta proovis siseneda nutikellade turule, aga omal moel. Kas see on neil ka õnnestunud?

Käel olles on Blaze enamik ajast pimeda ekraaniga. Kui pöörata kell enda näo poole,  läheb ekraan käima ning näidatakse esimest slaidi. Seal on kellaaeg ja kuupäev. Järgmine on “Today”, kust näeb tänase päeva jooksul astutud samme, keskmiseid südamelööke, läbitud kilomeetreid, põletatud kaloreid ning viimaseks ka seda, kui palju treppe on päeva jooksul ümberarvutatult läbi kõnnitud, mis on kohati väga ebatäpne, kuna pole defineeritud, kui pikk on see trepp, millega neid arvutusi tehakse. Järgmine slaid on Exercise oma valikutega – jooksmine, jalgrattasõit, jõutõstmine, jooksulint jms. Kõik need on pisut erinevalt seadistatud, et kõige täpsemini jälgida konkreetset spordiala. Kui ühele neist vajutada, ilmub ekraanile tekst “Let’s Go” ning selle all asuvale ikoonile vajutades hakataksegi jälgima treeningut.

Sealjuures tuleb meeles pidada, et kuigi sammud, pulss, kalorid ja umbkaudne vahemaa  suudetakse ainult kellaga salvestada, siis GPSi abil liigutud trajektoori ja täpsema informatsiooni saamiseks läheb siiski vaja telefoni. Kui trenn on tehtud, tuleb vajutada pausi ikoonile ja äsja ilmunud finiši ikoonile. Ja ilmubki nähtavale  kokkuvõte treeningust – sammud, kilomeetrid, südamelöögid jm. Info püsiks niiviisi ekraanil lõpmatuseni, kuid peale sulgemist seda enam Blaze’i ekraanilt näha ei saa, küll aga saab näha kogu päeva kokkuvõtet. Rohkemat infot saab näha telefonist, mille juurde jõuame varsti.

Blaze ja laadija

Blaze ja laadija

Järgmine slaid kellal on FitStar – see on treeninguabi. Valikus on soojendusharjutused, 7-minuti treening ja kõhulihaste treening. Kui ükskõik milline neist avada, hakatakse kindla aja jooksul erinevaid harjutusi ette näitama ja näidatakse ka, kui palju aega on veel nende tegemiseks. Järgmise slaidi all on kaks praktilist tööriista – stopper ja taimer. Mõlemad on väga lihtsasti üles ehitatud, aga mis peamine – need töötavad hästi. Eelviimane slaid on alarmid. Seda avades näeb telefoni kaudu loodud äratusi, mida saab kella ekraanil aktiveerida või deaktiveerida. Kahuks ilma telefonita uusi äratusi luua ei saa.

Viimane slaid on sätted, kus on olemas mõned kiired seadistused. Näiteks kiirvaade (kui välja lülitatud, ei näidata midagi liigutuse korral ja peab kella nägemiseks nuppu vajutama), ekraani heledus, Bluetoothi režiimid, südamelöögid, kella välja lülitamine jms.

Blaze on tegelikult üks imeväike plastkarp-arvuti (nagu teisedki nutikellad), mille sees on kõik vajalik – ekraan, protsessor, sisemälu, muutmälu, pulsiandur ja muu. Käekella laadseks tooteks muudavad selle metallraami külge kinnitatud rihmad. Niimoodi on väga mugav näiteks kellarihmu vahetada. Kui Blaze on raami ja rihmade küljes ja soovid seda eemaldada, tuleb selle mõlemale äärele veidi vajutada. Valikus on lisaks standardsele silikoonile ka nahast ja metallist versioonid – kõik vajalik, et sobiks erineva keskkonna ja riietusega kokku.

Kellaraamil (ja Blaze’il endal) on kokku kolm füüsilist nuppu, kuigi ekraanil saab kõik tehtud. Vasakpoolsest nupust lülitatakse kell sisse. Paremal poolel on kaks nuppu, mille funktsioonist ei õnnestunudki aru saada. Need peaksid aitama menüüs valikuid teha, kuid ei toiminud, töötas puuteekraan.

Kella välimuse muutmiseks eriti palju valikuid pole. Fitbiti äpi kaudu saab valida ühe neljast sihverplaadist, mida on üllatavalt vähe. Igal kujundusel on lisaks kellaaja näitamisele näidik, mis kuvab pulssi, samme, kaloreid või muud lisainformatsiooni.

Tõsine osa

Blaze peaks toimima osaliselt ka nutikellana ehk siis andma teada kõnedest, sõnumitest ja kalendrisündmustest. Kahjuks ei suutnud kell kuu aja jooksul ühtegi teavitust edasi anda. See on mõistetav, kuna vaikimisi ei ole kell kogu aeg telefoniga ühenduses. Näiteks uue info nägemiseks äpist tuleb vajutada “värskenda” nuppu, mis ei tee seda, mida sooviks. Selle asemel, et kohe kellast transportida info telefoni, paneb telefon tegevuse n-ö ootejärjekorda ning täpne aeg, mil infot telefonist näha saab, pole ette teada. Mitmel korral ei toiminud ka äratused seetõttu, et telefon ei saatnud kellale infot, kuigi kõik oli valitud ja äratus oli lisatud ootejärjekorda. Tihti ei aita ka see, kui uuesti vajutada nupule “värskenda”. Valikus on ka teine Bluetoothi valik – Classic.  See on alati telefoniga ühenduses. Ka see ei teinud soovitut. Kuigi kell oli telefoniga ühenduses, ei saadetud infot edasi. Selle seadme puhul reklaamitakse uhe funktsioonina ka muusika juhtimist otse randmelt, kuid seegi ei toiminud nii nagu peaks, ehkki sai testitud erinevate telefonidega. Aku on see-eest vähemalt keskmine – peab vastu 3 päeva, ei rohkem ega vähem.

Fitbit Blaze ja raam

Fitbit Blaze ja raam

Kokkuvõte: ilma toimivate funktsioonideta liiga kulukas nutivõru

Fibtit Blaze tundus esimest korda käele pannes päris korralik, kuid hiljem hakkasid ilmsiks tulema probleemid teavitustega – need ei tulnud lihtsalt kohale. Äratust pole mõtet üldse kasutada, sest tõenäoliselt see Blaze’i kohale ei jõuagi. Kui telefoniga ühendumine toimiks, siis võiksid tulla Blaze’i ka näiteks Facebooki sõnumid ja teavitused, et ei peaks telefoni pidevalt taskust välja võtma. Blaze maksab umbes 230 eurot, mis on liiga palju ekraaniga nutivõru eest, mis isegi teavitusi ei suuda näidata ning ka äratused ei toimi alati. Varasemalt testitud 150 eurot maksev Fitbit Alta on tunduvalt toimivam seade, mille võiks hoopis Blaze’i asemel soetada. Korralikud nutikellad on ka näiteks Garmini tootevalikus ning Samsung näitas samuti mõned kuud tagasi Gear Fit 2 mudelit, mis tõotab olla paljulubav.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Reklaam
Kliki siia kommenteerimiseks

Arvamusampsud

Sony Xperia XZ Premium

Avaldatud:

XZ Premiumi peegel. Foto: Aaron Yoo (CC)

Mis sellest, et mullu sügisel poodidesse jõudnud ja meie poolt kiita saanud Sony Xperia XZ on ka praegu väga hea soodsama hinnaga telefon, ei saanud ju Sony ometigi jätta esitlemata uusi mudeleid – soodustelefoni XA1, XZs ja kõige vingemat XZ Premiumi, mis on testimiseks meie kätte testimiseks ununenud ligi kolmeks kuuks.

See on üks suur müüt, et peegel ei sobi telefoni taha

Sony kõige võimsamate ja kulukamate telefonide olemust, et tervet tagakülge katab peegel, laidetakse palju, sest teoreetiliselt nii peegeldav ja läikiv pind ei saa ju kaua ilusana püsida. Saab küll! Sõrmejäljed on muidugi kerged tekkima, aga kriimud ei teki üldse kergelt (või nad tekivad, aga pole näha). Sõrmejälgede tekkimist tagaküljele on vältida päris raske, küll aga korra (või rohkem) päevas telefoni taguse lapiga puhastamine ei tohiks kelleltki tükki küljest võtta.

Rääkime aga hoopis peegli kasulikkusest. Esiteks – peegel on edev, eriti kuldsel versioonil.Teiseks – peegel on praktiline, näiteks kontrollimaks oma soengut ja vaatamaks, kas midagi on hamba vahel. Kui välja jätta tüütu telefoni puhastamine, mis tuleb XZ Premiumi soetamisega automaatselt päevaplaani hulka lisada, on peegel üllatavalt vasupidav ja praktiline.

Kaamera on nii ja naa

XZ Premiumi kaamera on Sony sõnul küll parim, mis iial tehtud, kuid pärast pikka kasutamist saab öelda, et kaamera on tänapäeval pigem keskpärane. Tore on näha, et nüüd on pildistamise kiirus oluliselt parem kui varem (enne pidi ootama lausa mitu sekundit, et pilt saaks tehtud ja salvestatud). Alles on jäetud ka füüsiline päästikunupp, mis on väga tore
nähtus.

XZ Premiumi kaamerarakendus. Foto: Aaron Yoo (CC)

Kahjuks aga see, mis on pildistamise juures kõige olulisem – pildikvaliteet – on kehv. Telefon on tavaliselt pildistamisvahend, mis on alati taskust võtta, et saaks kiired momendid jäädvustatud, kuid XZ Premiumiga pole seda kõige parem teha, kuna automaatrežiimis tehtud pildid (olgem ausad – see on režiim, mida kõige rohkem kasutatakse) pole nii hea
kvaliteediga, et neid uhkusega sotsiaalmeedias või mujal jagada. Ehkki värvid on paigas ka hämaramas (mis oli varem üheks puudusteks), ei suuda kaamera tihti fokusseerida õiget punkti. Tundub, et peale pildistamist üritab telefon automaatselt piltide teravust digitaalselt tõsta, et varjata halba pildikvaliteeti, kuid tulemus pole kiita. Kahju on ka sellest, et nagu Sony telefonidel ka varasemalt, pole võimalik automaatrežiimis HDRi kasutada, nii et vastu valgust pildistamise ilma ise parameetreid seadistamata võib põhimõtteliselt ära unustada. Kaamera on kasutatav, aga palju sellest loota ei tasu.

Varasem kehv kaamera pole eriti paremaks läinud, küll aga on juurde lisatud võimalus teha aegluubis videot koguni 960 kaadrit sekundis! Vau-efekt tekib muidugi seda arvu nähes, kuid praktikas kaob too efekt ja vaimustus kiiresti, sest reaalselt aegluubis videot saab salvestada nii umbes ühe sekundi. Justnimelt, ühe sekundi. Kui video salvestama panna, salvestatakse seda tavakiirusega. Kuid selle sekundi aegluupvideo tarvis tuleb uuesti salvestusnuppu vajutada ja saabki kätte umbes 1 sekundi jagu videot, mis aeglustatakse automaatselt. Tõsi, hiljem see enam üks sekund pole, sest seda on päris kõvasti aeglustatud, kuid pelgalt ühe korraga on raske kiiresti liikuvat objekti või elusolendit peale saada. Isiklikult meeldiks rohkem, kui saaks salvestada aegluubis videot kauem (nagu iPhone’iga, millel taolist piirangut pole – kõik salvestav video ongi juba 240 k/s vaikimisi, hiljem saab valida aeglustatava koha) ja sealjuures ei peaks kaadrisagedus olema nii hea. Usun, et vahepealne variant oleks ka teostatav ja see oleks kasutajasõbralikum.

Võimsust jagub, akut ka

Rääkides aga positiivsemast: aku on justkui põhjatu ja telefon pole kordagi aeglaseks muutnud. Aku kestab muretult terve päeva, mis on tänapäeval juba piisavalt hea. Pardal on Qualcommi uus ja võimas Snapdragon 835 protsessor, mis saab väga hästi hakkama mängude, äppide ja paljude Chrome’i akende samaaegse kuvamisega. Olulisem protsessorist ja selle mudelist on aga see, et kõik töötab väga sujuvalt ja hästi ning sealjuures püsib telefon jahedana. Ekraaniks on UHD resolutsiooniga (3840x2160p) paneel, mille kohta mõned aastad tagasi Z5 Premiumi juures inimesed lõpmatult “Vau!” ütlesid, pole enam nii eriline. Tõsi, Sony on vahepeal justkui tagasisidet kuulda võtnud ja telefoni kasutajaliidese lülitanud UHD peale, samuti saab nüüd YouTube’i äpis 4K resolutsiooniga üleslaetud videoid vaadata UHD resolutsiooniga, aga nii väikse ekraani peal pole see nii efektne ja menüüs olevad ikoonid on nagunii palju kordi suurendatud, et need oleks loetavad/nähtavad, nii et efekt läheb osalislt kaduma.

Kokkuvõte

XZ Premium. Foto: Aaron Yoo (CC)

Sony Xperia XZ Premium pole täielik ebaõnnestumine. Korpus, jõudlus, veekindlus, sõrmejäljelugeja ja mälukaardipesa olemasolu on väga head, kuid kaamera ja hind panevad mõtlema, kas poleks mitte sama raha eest parem Samsung Galaxy S8 või iPhone 7? On küll, sellepärast peaks XZ Premiumi hind paarisaja euro võrra langema, et seda osta
soovitada julgeks.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Arvamusampsud

Huawei Fit – kena spordikell ühe puudusega

Avaldatud:

Huawei Fit on ütlemata kena välimusega spordikell/aktiivsusmonitor, millega saab trenni teha nii vee all kui ka vee peal. Kellal on sisseehitatud sammulugeja, Bluetooth ühendus ja pulsilugeja. Nagu paljudel teistelgi taolisel seadmetel, saab ka Huawei Fiti kellavälimust vastavalt soovile vahetada. Kas see on aga enda hinda väärt?

Mugavus

Kell on väga mugav ja seda saab vabalt ööpäev läbi käe peal kanda ilma, et see kätt ebameeldivalt soonima hakkaks. Ainuke miinus kella rihmal on see, et rihm on veidi liiga pehme ja seda on tihti üsna raske käe peale panna – rihma kinni saamiseks tuleb seda kuidagimoodi suruda, sest pehme materjal paindub väga palju ja ei mahu eriti hästi rihmahoidijatest läbi. Väga suur pluss Huawei Fit spordikellal on selle kergus, tänu millele ei pane tihti tähelegi, et käel midagi on.

Sammu- ja pulsilugeja

Testisime võrdluseks Huawei Fit’i ja Huawei P9 Lite’i sammulugejaid kindla ajavahemiku jooksul ja tulemused olid üllatavalt täpsed, sammude vahe oli kõigest 20 sammu. Kella sammulugejat saab rohkem uskuda, sest päeva lõppedes näeb kella pealt enam-vähem täpset sammude arvu, sest kell on olnud terve päeva käe peal, seevastu telefoni pealt näeb ainult nii palju samme, kui palju telefon käes või taskus olnud on. Samuti on kellale sisseehitatud pulsilugeja, mis mõõdab ja näitab pulssi päris kähku ja soovi korral saab pulssi näha ka “otsepildis”.

Spordi tegemiseks enam-vähem hea

Nagu eelnevalt öeldud, on Huawei Fit peaaegu hea valik spordi tegemiseks. “Peaaegu”, kuna puudub GPS- ühendus, mille puudumisest on päris kahju, sest nii rattaspordiga tegeledes kui joostes ei saa teepikkust ja kiirust näha ilma suure ja raske telefoni kaasa võtmata. Kellal suudab mõõta nelja erinevat spordiala: jooksmine, kõndimine, rattaga sõitmine ja ujumine.

Superkena disain

Huawei Fit’i disain on superkena ja sellise kellaga ringi käimist ei pea pelgama kuskil. Kella seadetest saab valida mitme erineva esikülje vahel, näiteks numbritega või seieritega.

Telefoniäpp

Spordikella juhtimiseks on loomulikult Huaweil ka vastav äpp. Äpi kaudu saab vaadata treeningu tulemusi, muuta kella seadeid jpm. Äpi suur pluss on see, et pärast trenni saab näha, mitu tundi kestab umbes taastusperiood, mitu punkti 5-st annab äpp treeningule ja näha pulsi arvu erinevatel aegadel. Kui kell on läbi telefoni GPS-ga ühendatud, näeb ka läbitud teekonda ning keskmist ja maksimaalset kiirust. Äpi kaudu saab määrata ka päevase sammude eesmärgi, mille läbides kell hakkab korraks värisema ja seejärel õnnitleb kandjat.

Aku

Huawei väidab, et aku vastupidavus on umbes 6 päeva, mis tavakasutuses enamjaolt nii ongi. Kui aga kella pidevalt telefoniga ühenduses hoida, siis on reaalne akukestvus umbes 3-4 päeva – ka seegi pole eriti halb tulemus.

Kokkuvõte

Huawei Fit’i kaks kõige suuremat plussi on selle kena välimus ja kasutamismugavus. Samuti väärib märkimist ka ülimalt täpne sammulugeja. Peamine miinus on kellal GPS-ühenduse puudumine, mis võiks veidi rohkem kui 100 eurot maksval spordikellal olla. Laadimissüsteem kasutab kella külge kinnitamiseks magneteid, mis on päris mõistlik. Üldiselt on kell väga hea nii igapäevaseks, -kui ka spordieesmärgil kasutuseks.

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Acer

Acer Revo Build – stiilne ja põnev moodularvuti

Avaldatud:

Acer tuli mõni aeg tagasi välja ühe üsnagi huvitava ja teistsuguse arvutiga. Ei ole see ülivõimas mänguriarvuti ega uudne süler – tegu on hoopis modulaarse lauaarvutiga, Revo Buildiga.

Kõvaketta lisamiseks kulub sekund

Väga lahe ja innovatiivne lahendus kõvaketta, helikaardi ja teiste komponentide vahetamisel on magnetitega ühendamine. See tähendab, et iga asi on omal kihil. Näiteks kõvaketas on oma mooduli sees ja arvutile lisamiseks tuleb see lihtsalt kõige ülemise mooduli peale asetada, ning see ongi juba valmis kasutamiseks. Siit võib järeldada, et puhtalt magnetitega infot kettalt kätte ei saa. Selle jaoks on moodulite ääres mõned klemmid ja juhtmeid tarvis ei lähegi. Kuid väikene miinus magnetitega ühendamisel siiski on. Nimelt sama moodi ühendamisele saab ka mooduleid üksteisest kiirelt lahti ühendada, ehk siis kui kogemata arvutile pihta minna, võib mingi osa arvutilt lihtsalt ära tulla. Näiteks kui kõvaketas töötab ja see äkitselt ära võtta, võib see kõvaketast kahjustada või koguni muuta selle kasutuskõlbmatuks.

Arvutist üldiselt

Arvuti kaalub veidi alla kahe kilogrammi, mistõttu on seda lihtne kaasas kanda, eriti tänu välkkiirele lahtivõtmisele. Operatiivmälu on Acer RevoBuildil 4GB, millest tavakasutajale täiesti piisab ja mitme programmi üheaegne jooksutamine pole mingi probleem. Arvuti töötab Windows 10-ga, millele on eelnevalt installitud mitmeid programme, nagu näiteks Skype ja Candy Crush Saga. Tihtilugu teevad lauaarvutite ventilaatorid üsnagi tugevat ja vahel isegi veidi häirivat müra, kuid õnneks on see arvuti üsnagi vaikne. Suuremat ressurssi nõudvate toimingute puhul siiski ventilaatorite müra suureneb.

IMG_1392 (Large)

Võib ju tunduda, et magnetid ei ole väga tugevad ja arvutit ei tohi eriti üldse kallutada, sest moodulid võivad üksteise küljest lahti tulla, kuid vastupidiselt on magnetid piisavalt tugevad, et arvutit kallutades need ära ei tule. Acer RevoBuildil on õhukestest sülearvutitest tuntud Intel Core i5- 6200U protsessor, millega saab igapäevatoimingud hõlpsasti tehtud.

Toetab isegi juhtmevaba laadimist

Praegu on juba üsna paljudel nutitelefonidel juhtmevaba laadimise funktsioon, mis on hea, kui ei ole viitsimist alati laadijat telefoniga ühendada. Kõige ülemisel moodulil on juhtmevaba laadimise valmidus – aseta lihtsalt telefon arvuti peale ja laadimise “maagia” algabki.

Lihtsamaks tööks sobib arvuti hästi, mängude jooksutamiseks see ideaalne pole

Acer RevoBuild on hea töövahend, millega saab vabalt netis käia ja videoid ja/või fotosid töödelda. Testisime videotöötlusprogrammiga Sony Vegas Pro 14 videomonteerimist, ning tulemus oli korralik. Üheminutilist Full HD videot salvestas arvuti umbes neli minutit, mis pole küll ideaalne tulemus, aga arvestades arvuti 300-dollarilist hinda, on “okei”.

Nagu eelnevalt öeldud, on Acer RevoBuild ideaalne töö tegemiseks, väikseks foto- või videotöötluseks ja niisama netis surfamiseks. Vähem nõudlikumaid mänge saab sellega ilusti mängida, kuid kas see arvuti oleks hea valik ka mänguritele, kes tahavad mängida kõige võimsamaid ja uusimaid mänge? Testisime populaarset mängu nimega Counter-Strike: Global Offensive, mis pole eriti ressursinõudlik mäng. Kõigepealt proovisime seda mängida kõige madalamate seadetega ning mäng töötas laitmatult kaadrisagedusega umbes 45-50 kaadrit sekundis. Seejärel tõstsime graafikaseadeid veidi kõrgemale ning mängida sai siis veel üsnagi hästi ja kaadrisagedus langes keskmiselt 30 peale. Lõpuks panime seaded kõige kõrgema peale, ning algsest 50 k/s asemel oli alles vaid 18. Nii et mängimiseks pole see arvuti just väga hea, aga minimaalsetel graafikasätetel on vanemad mängud mängitavad heade kaadrisagedustega.

Kokkuvõte

IMG_1386 (Large)

Üks parimaid funktsioone sellel arvutil on kindlasti stereoheli, mis tähendab, et arvutil on mõlemal pool üks kõlar ning muusikat mängides tekitavad need mõnusa ruumilise-heli-effekti. Enamikel lauaarvutitel seda võimalust ei ole. RevoBuildi välimus on suurepärane, mistõttu see sobib töölauale ideaalselt ning on palju esinduslikum kui lihtsalt üks suur must kast. Viriseda võib muidugi selle kallal, et nõudlikumates toimingutes kippus võimsusest väheks jääma, kuid üldiselt on see oma hinda väärt: töö tegemiseks on see ideaalne ning seda arvutit iseloomustaks hästi lause:„Väikese korpuse sisse mahub palju.“

Kui leidsid kirjavea, palun anna meile sellest teada, märgistades kirjavea ja vajutades samal ajal alla klahvid Ctrl ja Enter.

Jätka lugemist

Reklaam

Meie lemmikud

POPID POSTITUSED

Kirjavea teataja

Järgnev tekst saadetakse toimetusele ülevaatamiseks: